Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressi avalik pöördumine

28. märtsil 2014 toimus Paide Kultuurikeskuses ETKL Kongress „25 aastat taluliitu Eestis“, kus kuulati paljude osavõtjate asjakohased ülevaateid ja analüüse Eesti peretalude olukorrast ÜRO rahvusvahelise peretalude aasta 2014 kontekstis ning otsustati esitada avalikkusele käesolev pöördumine.

Kongressist osavõtjad pidid murelikult tõdema, et Eestis ei ole 20 aastat tagasi kavandatud talumajandussüsteemi (Riigikogu 23.02.1994 otsus „Maaelu ja –majandust käsitlevate seaduste väljatöötamise alused“) suudetud luua ning arendada võrreldavaks Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega, kus peretalude käes on keskmiselt 80% põllumajandusmaast.

Vastuvõetamatu on, et koos Slovakkia, Tšehhi, Bulgaaria ja Prantsusmaaga kuulub Eesti nende viie Euroopa riigi hulka, kus peretaludele kuulub juba alla 50% põllumajanduses kasutavast maast ja see tendents süveneb.

Peretalud ja väiketootjad saavad suurte äriühingutega võrreldes ligemale 40% vähem EL-i põllumajandustoetusi. Statistika näitab, et kõlvatu konkurentsi tingimustes väiketootjate arv väheneb kiirenevas tempos. Kui 2001. aastal oli Eestis veel 55 748 põllumajanduslikku majapidamist, lõviosa neist peretalud, siis 2010. aastaks oli nende arv kahanenud 19 613, sh loomakasvatusega seotud majapidamisi vaid 9679.

Kuigi statistika järgi on Eestis välismaalaste omanduses ca 5% põllumaast, on nende kontrolli all tegelikult vähemalt 15% Eesti põllumajandusmaast, lisaks veel tuhandeid hektareid metsa ja muud maad. Suur osa ELi poolt Eestile mõeldud toetustest rändab Eestist välja. See on EL pindalapõhise otsetoetuste süsteemi ja Eesti maaelupoliitika otsene tagajärg. Praktiliselt võimatuks on muutunud peretalude võimalused kasvamiseks ja ka uute peretalude loomiseks.

Kuna peretalud kannavad ja hoiavad endas lisaks tootmisele Eesti rahvakultuuri, traditsioone, eestlust, rahvuslikku julgeolekut, loodushoidu jne, tekitab peretalude arvu edasine vähenemine pöördumatut ja korvamatut kahju kogu Eesti rahvale ning on sügavas vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse eesmärkide ja mõttega.

Eesti eesmärk maaelu arendamisel peab olema lisaks kultuuri ja elulaadi säilitamisele ja omamaiste põllumajandussaaduste tootmisele ka maa-asustuse säilimine, keskkonnakaitse ja kontrolli tagamine oma territooriumi üle, seda eriti julgeoleku kaalutlustel piiriäärsetel aladel.

Talu on ajalooliselt olnud parim koht rahvastiku laiendatud kasvuks, lastele parim paik kasvamiseks, teadmiste omandamiseks ning praktiliste oskuste omandamiseks.

Teeme ettepanku Presidendile, Riigikogule, Valitsusele ja kõikidele ametkondadele ning kodanikuühendustele ühisel jõul:

1) seadustada Eestis peretalu mõiste;

2) luua õiguslikud ja majanduslikud tingimused peretalude ennaktempos arenguks;

3) sõnastada peretalude huvides ümber Maaelu Arengukava eesmärgid ja prioriteedid aastateks 2014–2020;

4) piirata kõigi meie käsutuses olevate seaduslike võimalustega põllu- ja metsamaa müüki välismaalastele.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised