8. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti (SA) esialgsetel andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2013. aastal 597,3 tuh ha, mis on 5% suurem kui 2012. aastal. Põhiliselt suurenes teravilja kasvupind. 2013. aastal kasvatati teravilja kokku 311,0 tuh ha ehk 7% rohkem kui 2012. aastal. 2013. aasta teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 81% (250,8 tuh ha) ja taliteraviljad 19% (60,2 tuh ha). 2013. aastal toimus küllaltki suur talivilja kasvupindade vähenemine võrreldes viimaste aastatega. Üks põhjus oli 2012. aasta vihmane sügis, mis takistas taliviljade külvi ning teine põhjus oli 2013. aasta paiguti ebasoodsad talvitumistingimused, millest tulenevalt külvati mitmed taliviljad kevadel ümber suviviljadega. 

2013. aasta saagikoristus oli tavapärasest varasem, mille tulemusena oli SA andmetel Eestis juba 15. septembri seisuga koristatud 97% teravilja kasvupinnast. Tulenevalt taliviljade saagikuse langusest jäi 2013. aasta teravilja keskmine saagikus küll 2012. aasta rekordtulemusele alla, kuid tänu heale suviteravilja saagile koristati Eestis teist aastat järjest väga hea teraviljasaak. Teravilja kogusaagiks saadi 970,8 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes 3121 kg/ha. Teraviljade kogusaak vähenes 2012. aastaga võrreldes vaid 2% ning saagikus vähenes 9%. Võrreldes 2012. aastaga suurenesid odrasaak 29% ja kaerasaak 8% ning vähenesid nisusaak 16% ning rukkisaak 62%.

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2004–2013

2013. aastal valmisid kõik teraviljad, nii suvi- kui taliviljad, väikeste vahedega või lausa ühel ajal. Lisaks oli kogu teravilja koristusperioodil ilmastik soodne ning viljakoristusega (nt varajane oder) sai algust teha juba juulis. Kuna intensiivne viljakoristus jäi suhteliselt lühikesse ajavahemikku, siis jäi sellele perioodile ka aktiivne teravilja kokkuost. 2013. aastal langesid Eestis teravilja kokkuostuhinnad võrreldes 2012. aastaga kuni 30%. Hinnalanguse peamine põhjus oli maailmas rekordilise saagi koristamine ja varude tõus.

Joonis 2. Teravilja hinnad aastatel 2004–2013

Võrreldes 2012. aastaga külvati 2013. aasta sügisel 2014. aasta saagiks 49% rohkem talinisu, 32% rohkem rukist, 6% rohkem tritikut. Talivilja kasvupinnad näitavad jätkuvalt igal aastal kasvutendentsi. Seda nii suurema saagipotentsiaali kui ka kevad- ja sügistööde koormuse hajutamise tõttu.

Eesti teraviljatoodang katab jätkuvalt sisetarbimise vajadused. 2012. aasta sügisel kogutud hea teraviljasaagi tulemusel suurenes 2012/13 saagiaastal isevarustatuse tase 165%le.

Teravilja tarbimise arvestustes lähtub SA saagiaastast. Jätkuvalt toodetakse Eestis teravilja rohkem, kui tarbitakse. Eesti teraviljatoodang 2012/13 saagiaastal oli 991 tuh t. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste osas (ümber arvestatuna teraks) oli 600 tuh tonni. Selle hulka kuulub tarbimine loomasöödana (66%), toiduna (17%), seemneviljana (12%) ning tööstuslik tarbimine  (5%). Võrreldes eelneva perioodiga vähenes teravilja tarbimine kokku 6%, millest omakorda enim vähenes loomasöödaks kasutamine 10%. Langes ka teravilja inimtarbimine, mille üks põhjuseid võib olla rahvastiku vähenemine. Kõige enam suurenes tarbimine seemnena (+18%), mis tulenes kasvupinna suurenemisest. Rekordilise saagi tulemusel kasvas jõudsalt ka isevarustatuse tase, 2012/13 saagiaastal oli see 165%.

Joonis 3. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis

Teravilja hinnad olid 2013. aastal languses ja see kajastus ka ekspordis - vaatamata ekspordimahu kasvule langes ekspordi rahaline väärtus. Kasvava teravilja ekspordi tulemusel suurenes teravilja sisseveo vajadus (+ 45%).

Rahalises väärtuses imporditi 2013. aastal teravilja ja -tooteid 45 mln € eest, mida oli 21% rohkem kui eelneval aastal. Kasv tulenes vilja impordimahu suurenemisest. Teravilja (terana) veeti sisse 25 mln € ning teraviljatooteid 20 mln € väärtuses.

Koguseliselt imporditi 2013. aastal teravilja ja -tooteid ümber arvestatud (ü.a) teraks Eestisse 240 tuh t, millest suurema osa moodustas maisi (32%) sissevedu. Maisi ja -toodete sisseveo suur osatähtsus oli tingitud sellest, et klimaatilistest tingimustest tulenevalt Eestis mais ei valmi. Mais on oluline teravili nii inimtoiduks kui ka loomasöödaks.

Kuigi Eestis on odra tootmine suurem kui tarbimine, moodustab odra import samuti olulise osa (25%) teravilja sisseveost. See tuleneb asjaolust, et Eestis ei kasvatata piisavalt õlle tootmiseks vajaminevat otra, kuigi teadlaste hinnangul on klimaatilised tingimused selle kasvatamiseks sobivad. Võrreldes eelneva aastaga suurenes 2013. aastal teravilja ja -toodete (ü.a) sissevedu 46% ehk 75 tuh t.

Üle poole teravilja ja –toodete impordist moodustavad töödeldud tooted. 2013. aastal oli töödeldud toodete osakaal 52%. Enamus imporditud teraviljast ja -toodetest (93%) saabus Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidest.

Joonis 4. Teravilja ja -toodete (ü.a teraks) import ja eksport (tuh t), 2003 – 2013

Teravilja ja –tooteid eksporditi 2013. aastal rahalises väärtuses 106 mln € eest. Vaatamata eksporditava teravilja mahu kasvule rahaline väärtus veidi langes (-2%), mis tulenes ekspordihindade langusest. Näiteks nisu keskmine ekspordihind langes 29% ning oder kaotas üle poole (-53%) eelneva aasta väärtusest. Teravilja (terana) eksporditi 90 mln € ning teraviljatooteid 16 mln € väärtuses.

Teravilja ja -toodete ekspordi maht oli 2013. aastal 505 tuhat tonni ehk 12% (+53 tuh t) suurem eelmise aastaga võrreldes.

2013. aastal oli teravilja (terana) osakaal ekspordis 87%. Teravilja (terana) eksporditi 448 tuhat tonni ehk 18% (+69 tuh t) rohkem võrreldes eelmise aastaga. Välja veetud teraviljast 95% (424 tuh t) oli Eesti päritolu.

Töödeldud teravilja eksporditi 57 tuhat tonni, mida oli 22% (-16 tuh t) vähem võrreldes eelneva aastaga.

 Artikkel on ilmunud EPKK Teraviljafoorumi raames.

Autor: Reno Paju, Kadri Rand, Marje Mäger