Millal vajab põllumees advokaadi abi?

Millal vajab põllumees advokaadi abi?
Millal vajab põllumees advokaadi abi?

Aina rohkem on märgata ettevõtjaid, kes soovivad end agrisektoriga siduda. Põllumajandus ja põllumaa on hetkel üheks populaarseks ja laialt soovitatud investeeringuks.

Lisaks on Eesti põllumajanduses toimumas põlvkonnavahetus. Põllumehed, kes pärast põllumajandusreformi kolhooside jäänukid üle võtsid või taasiseseisvumise järel oma ettevõtted üles ehitasid, on oma rolli noorematele üle andmas. Selle kõige taustal on ilmne, et pädeva õigusabi vajadus põllumajanduses on lähiajal suurenemas.   

Igapäevaselt põllumajandusega kokku puutudes ning maaeluga tihedat sidet hoides leian, et õigusabist on põllumajandusettevõtjale igapäevases tegevuses abi ning targalt tehtud investeering professionaalse nõustaja kaasamisse tasub end hästi ära. Olen tähele pannud, et liialt paljudel juhtudel vormistatakse ettetulevad dokumendid ise ära (või need jäetakse üldse vormistamata), oskamata arvestada olulisi nüansse ning ebaõnnestumise korral kantakse tekkinud kahju lihtsalt kuluks. Seda on aga võimalik vältida. Järgnevalt minu mõtteid, miks ja millal peaks maaellu juriste kaasama.

Suuri müügilepinguid ei vormistata või jäetakse neis enda huvid kaitseta
Nii toodangu müügil kui sisendite ostul sõlmitavad lepingud on tihti pikaajalised ning suurtes summades. Näiteks aastaks miljonieurose piimatarnelepingu sõlmimiseks on praeguse piimahinna juures vaja pidada (vaid) 210 tipptoodanguga lüpsilehma. Valdava praktika kohaselt sõlmitakse piimalepingud kokkuostja poolt pakutavatel (väga üldistel) lepingupõhjadel isegi olukorras, kus piimatootjal on turul selgelt tugevam seis. Sellise mahuga lepingute puhul võib aga kokkuostja huvides kokkulepitu ja tähelepanematus hiljem põhjustada kahju, mis ületab kümnetes kordades hädavajaliku õigusabi maksumuse korrektse lepingu ettevalmistamisel. Sarnane praktika on levinud ka liha ning elusloomade võõrandamisel (kus tihti ei ole üldse kirjalikke lepinguid).

Täpsed tüüpregulatsioonid börsiinstrumentide kasutamisel
Teravilja ja rapsi müügil ning paljude söötade ja väetiste ostul on olukord pea vastupidine – põllumajandus on suundunud börsile, lepingud on vormistatud oskuslikult ja täpselt, ent tegemist on endiselt aktiivsema lepingupartneri tüüplepingutega. Ilma nüanssidest aru saamata ei ole sellise dokumendi allkirjastamine kuidagi mõistlik. Pea iga lepingu puhul on punkte, milles on vajalik ja võimalik läbi rääkida ning omapoolseid täiendusi teha. Toote või sisendi börsihinna fikseerimisel, futuuri või optsiooni ostmisel ning enda järskude hinnahüpete vastu kindlustamisel on oluline, et sellist tegevust reguleeriv kokkulepe ostja või müüjaga vastaks ka põllumehe huvidele. Koostööpartneri tüüplepingus sisalduv lepingu pikenemise kohustus, ennatlikult fikseeritud viljakogus või ootamatult saabuv maksetähtaeg saab teha palju kahju. Sarnane on olukord nii kalli põllutehnika ostul, ehitusettevõtjalt tootmishoone rajamist tellides kui ka pangaga täiendavat finantseerimist kokku leppides.

Tööõigus on endiselt oluline
Vaatamata tehnika arengule ning vähenevale töötajate arvule on põllumajanduses tööd tegeval inimesel endiselt väga oluline roll. Töö sesoonsus ning karmistuvad tööohutuse eeskirjad seavad nõuded tööõiguslike dokumentide vormistamisele ja sisule. Füüsilise töö suur osakaal ning loomade ja tehnika ettearvamatus võib põhjustada tööõnnetuse või kutsehaiguse. Võimalikud palgasüsteemid ning töökorraldused peavad olema selged ja arusaadavad. Taaskord oskab kvalifitseeritud jurist aidata.

Tehingutes osade ja aktsiatega peaks eelnev õigusnõu olema elementaarne
Oma elutööna üles ehitatud ning häid tulemusi näitava tootmisettevõtte uuele omanikule võõrandamisel on laialdase tehingukogemusega advokaadi kaasamine lepingute vormistamisele ning ostjaga läbirääkimistele hädavajalik. Vastasel juhul võivad nii puudulik tehingu planeerimine kui võõrandamislepingus mõtlematult antud kinnitused ja tagatised vähendada teenitavat tulu oluliselt. Endiselt on alles ka kolhoosidest ümber kujundatud ning väga suure osanike arvuga ühinguid. Paljud põllumajandusreformi käigus osaku saanud on tänaseks meie seast lahkunud ja nende pärijad kodukohast eemale kolinud ning ei oma pooleprotsendise või veel väiksema osaluse suhtes erilist huvi. Selliste osade kokkuostu planeerides ja osanikeringi korrastades on samuti tark kasutada professionaalset tehingu õiguslikku korraldamist ja nõustamist.

Kindlustunne põllumaa harimisel
Hinnarallit tegevate põllumaa müügi- ja rendihindade puhul on ka maade omandamisele ja hoidmisele kulutatud summad arvestatavad. Ostutehingud võivad ulatuda sellistesse mahtudesse, mis sarnanevad ettevõtte ostmisega. Põllumaa olemasolu on üheks jätkusuutliku põllumajanduse tagatiseks. Seepärast on oluline, et rendileping tagaks maatüki olemasolu lepingu plaanitud lõppemise ja saagi koristamiseni. Puudulikud või puuduvad maa kasutusõigust tõendavad dokumendid võivad saada probleemiks ka toetuste taotlemisel.

Konkurentsiõigus koondumisel ja ühistegevuses
Põllumajandusse on jõudnud isegi esmapilgul kauge ja keeruline konkurentsiõigus. Põllumajandusettevõtet ostes võib osutuda vajalikuks koondumiste kontrolli läbiviimine konkurentsiametis. Suuremahuline ühistegevuski võib jõuda punkti, kus edasise hindamiseks on vajalik uurida ega ühiselt kasulik pole hoopis seadusvastane konkurentsipiirangu kokkulepe, mille eest on ette nähtud karmid karistused.

Toetuste tagasiküsimine ja riiklikud eeskirjad ei ole alati põhjendatud
Olukorras, kus kasumispüsimise tagatiseks ja investeerimisvõimekuse hoidjaks on ÜPT ja MAK toetused ning toetuste tagasiküsimine ja vähendamine ei ole mitte harvad, võib olla lootustandev teadmine, et PRIA paistab silma oma haldusaktide motiveerimata jätmisega.   Pidevalt karmistuvad keskkonna ning veterinaarnõuded toovad meid samuti avaliku õiguse üksikasjade juurde. Trahvid, hoiatused ja koormavad haldusaktid võivad lisaks sellele, et nad tunduvad ülekohtused, olla ka motiveerimata või vastuolus mõne kõrgemalseisva õigusaktiga. Sellistel juhtudel on kindlasti kasu nõuete ja tingimuste täpsest  tundmisest ja vaide- või halduskohtumenetlusest. 

Ühinguõiguslike probleemide lahendamine
Lisaks kõigele eelnevale ei ole põllumajandusega tegelev äriühing oma vormi poolest kuidagi teistest erinev. Ka agriühingus tuleb korrektselt reguleerida osanikevahelised suhted, korraldada erimeelsuste lahendamine, ühinemised, ümberkujundamised ning põhikirjade ja muude ühinguõiguslike dokumentide vormistamine. Tegevuse laiendamisel võib olla mõistlik ja kasulik hoida erinevad tootmisüksused eri juriidilistes kehandites ning rakendada otstarbekas kontserni struktuur. Sellest võib kasu tõusta ka põllumajandustoetuste taotlemisel. Ühinguõiguse asjatundja suudab need mured lahendada.

Muidugi ei pruugi kõik eelnev tavapärast tegevust pidevalt segada, kuid probleemide tekkimisel võib õigusabist hoidumisega võidetud mõnisada eurot tuua kümneid tuhandeid eurosid kahju. Kulusid aitab kontrolli all hoida ka tasu kokkuleppimine enne töö alustamist. Isegi pikaajalise partneri puhul tuleb maksejõuetus või vaidlusküsimus ootamatult ning sellisel juhul on ammu sõlmitud koostööleping kindlaks toeks.

Vaata lisa SIIT.

 

Osale arutelus

  • Siim Maripuu

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised