Valed kasvatusvõtted võivad rapsisaagi hävitada

Rapsi agrotehnikas on taimekaitsetöödel ja nende ajastamisel oluline osakaal.

Rapsi soodsa kasvu eelduseks on hästi ja ühtlaselt ettevalmistatud muld, mis tagab peene seemne ühtlase ja kiire idanemise. Samuti on see eelduseks mullatoimeliste herbitsiidide nagu Butisani ja Sultani paremale toimele, mis soovitavalt pritsitakse kohe pärast külvi, et kasutada maksimaalselt mullas olevat niiskust. Kui on väga põuane, võib pritsimist sademete ootuses edasi lükata, kuid mitte kauaks, sest nende preparaatide toime umbrohtude pärislehtede faasi jõudmisel jääb kesiseks.  Nimetatud mullaherbitsiidid tagavad olukorra, kus raps saab kiiresti ja konkurentsivabalt kasutada nii mullaniiskust kui ka valgust, seda nii kevadel kui ka talirapsi puhul sügisel. Kui põllul on raskesti tõrjutavaid umbrohtusid nagu ohakad, kesalill, puju, siis  võib hiljem rapsi pärislehtede faasis kasutada Lontreli. Kui eelpool nimetatuile lisandub ka ohtralt maltsa, siis Galerat. Kõrreliste umbrohtude, näiteks orasheina tõrjel võib kasutada Agili, Targa Superit jt selleks ettenähtud tooteid.

Rapsi ohustavad paljud kahjurid

Soodsates tingimustes tärkab raps 5-7 päevaga. Sügavama külvi, liigniiskuse, külma või põua tingimustes märksa hiljem. Tärganud rapsitaimi tuleb hoolikalt jälgida ja maakirpude ilmumisel hinnata nende kahjustuse ulatust ning taimede vastupidavust. Kriitiline on see just kevadel suvirapsi puhul, sest päevased kõrged temperatuurid võivad põhjustada maakirbu massilist rünnet. Kuna tänaseks on seni turul olnud rapsi kahjuritõrje vahendit sisaldavad puhised keelatud, siis saab seda olukorda lahendada vaid pritsimisega, milleks on soovitav kasutada kontaktseid insektitsiide nagu Fastac, Cyperkill jt.

Taimiku kasvades  on järgmiseks ohuks kevadel õisiku algmeid kahjustavad hiilamardikad. Talirapsil võib sellele lisanduda ka varre-peitkärsakas. Olenevalt aastast võib rapsi oluliselt kahjustada  kapsakoi ja kõdra-peitkärsakas. Suurema taimiku korral on mõttekas kasutada süsteemseid preparaate nagu Proteus ja Plenum.  Kui kahjuritõrjet tuleb teha juba õitsval taimikul, on selleks ohutu võimalus kasutada Biscayat, mis säästab samal ajal põllul tegutsevaid mesilasi ja kimalasi. Lisaks sellele on Biscaya tõhus hiilamardika populatsioonidele, mis on muutunud resistentseks püretroidide, organofosfaatide ja karbamaatide mõjule.

Rapsi kasvu tuleb reguleerida

Üheks viimasel ajal rohkem levinud taimekaitse tööks on rapsi pikkuskasvu reguleerimine. Eelkõige kasutatakse seda võtet  talirapsi puhul sügisel, et taime kasvukuhik ei tõuseks mullapinnast liiga kõrgele. Sellise nn ülekasvanud taime talvekindlus ja kevadine taastusvõime on märksa nõrgem kui neil taimedel, mis on sügisel 6–8 lehe faasis pritsitud kas spetsiaalse kasvuregulaatoriga Caryx või on kasutatud kasvu reguleeriva toimega fungitsiide nagu Juventus, Folicur, Orius ja Tilmor. Lisaks kasvu reguleerimisele  toimib nende preparaatidega pritsimine ka sügisel nakkuvate haiguste tõrjena nagu fomoos ehk mustmädanik ja kuivlaiksus.

Kasvu reguleerimine on aktuaalne ka kevadel, eelkõige talirapsi puhul. Eelpool nimetatud preparaate võib kasutada kevadel talirapsi külgvõrsete arengu soodustamiseks, mis omakorda ühtlustab õitsemisperioodi pikkust.  Sama võtet võib kasutada ka suvirapsi võrsumise parandamiseks ja õitsemisaja ühtlustamiseks. Tuleb  arvesse võtta,  et kui kasutatakse kõrgemaid külvisenorme ja suvirapsi taimik on liiga tihe, võib jätta kasvuregulaatori kasutamata  ja pöörata tähelepanu haiguste tõrjele.

Seenhaigused kimbutavad

Nii tali- kui suvirapsi ohustavad kogu kasvuperioodi jooksul erinevad seenhaigused nagu tõusmepõletik, mustmädanik, kuivlaiksus, valgemädanik, hahkhallitus, ebajahukaste, vertitsilloos, tsülindrosporioos jt,  mis võivad tekitada väga suuri saagikadusid. Arvestades rapsi kasvatamisel  tehtavaid kulutusi väetamisele, umbrohu-  ja kahjuritõrjele peaks  kvaliteetse saagi kindlustamiseks kindlasti panustama ka haiguste tõrjele.  Sobivate fungitsiidi valimisel ja pritsimise ajastamisel  tuleb arvestada haiguste  aktiivset leviajaga  ja seda soodustavate teguritega.

Rapsi fungitsiidiga töötlemine on otstarbekas planeerida jaotatud pritsimisega kaks korda vegetatsiooniperioodi vältel.  Fungitsiidide valik sõltuvalt toimespektrist on mitmekesine. Tuntumad ja efektiivsemad neist  Efilor, Propulse, Tilmor ja Cantus.  Soovituslik on tootevalikul jälgida mitme toimeaine olemasolu, mis tagab suurema efektiivsuse.

Rapsi võib samal põllul kasvatada 4–6 aasta järel

Võttes arvesse viimaste aastate  soodsaid kokkuostutingimusi, on rapsi kasvupind ja vaheldumine külvikordades jõudnud kohati kriitilise piirini. Kuna raps kuulub ristõieliste sugukonda, siis haiguste leviku piiramiseks võib  reeglina seda samal põllul kasvatada 4–6 aasta järel. Kahjuks on rapsi intensiivne viljelemine tinginud olukorra, et põldude valikul seda soovitust ei järgita ja külvikorras toimub vaheldumine märksa lühema intervalli järel.

Ülemäära tihe külvikord on viinud paljude põldude nakatumiseni ristõieliste nuutriga, mis pärsib rapsi kasvu oluliselt ja võib viia kogu põllu hävimiseni.  Nuutri levikut soodustavad happelised ja liigniisked mullad, väävli ja mikroelementide puudus, ristõieliste umbrohtude rohkus  ja muidugi rapsi liiga tihe külvikorras kasvatamine. Nuutri tõrjevõtted on piiratud, mõnevõrra leevendab ohtu põldude lupjamine, ristõieliste umbrohtude tõrje ja nuutrikindlate sortide kasvatamine. Kõik need kaudsed abinõud ei taga piisavat tulemust ja tõenäoliselt ei saa sellistel põldudel lähema 8–10 aasta jooksul rapsi enam kasvatada.

MIS ON MIS? Talirapsi osakaal kasvab

Kui aastaid tagasi kasvatati meil põhiliselt suvirapsi,  siis tänaseks on tõusnud talirapsi osakaal, moodustades rapside kogupinnast juba kolmandiku. Taliraps on kõrgema saagipotentsiaaliga, ületades suvirapsi keskmisi saake vähemalt kahekordselt. Laienenud sordivaliku ja sügisese agrotehnika täiustumise tõttu pole talirapsi talvekindlus enam põhiliseks probleemiks nagu aastaid tagasi. 

HUVITAV TEADA: Rapsikasvatajale pakutakse kindlustust 

Selleks, et julgustada põllumehi rohkem talirapsi kasvatama, on Baltic Agro koostöös taimekaitsevahendite tootjaga BASF viimase  nelja aasta vältel pakkunud nn BOKS kindlustuslepingut. Kui lepingalusel põllul on taliraps kevadeks täieliku hävinenud,  kompenseerib Baltic Agro poole sügisel kasutatud Butisan Star’i  ja talirapsi seemne kogusest. Lepingu eeltingimuseks on õigel ajal külvatud sertifitseeritud seemnega põld, kus on tehtud sügisene umbrohutõrje ja kasutatud vastavat kasvuregulaatorit.  Sellised talirapsi viljelustavasid järgib iga edumeelne põllumees, seega ei sea leping lisakohustusi, vaid lisab kindlust talirapsi kasvatamiseks.

Osale arutelus

  • Elo Tuubel

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised