Mahe annab puhta toidu garantii

Ostes mahedat toitu saab inimene garantii, et liha on puhas, piim on piim ja või on või.

Maheda toidu tarbimine maailmas on näidanud sel sajandil tugevat kasvutrendi. Hoolimata mõningasest taandumisest ülemaailmse finantskriisi ajal 2009 - 2010 on tarbimine taastunud ning kasvab edasi. Ka Eestis on mahedate toodete tarbimine jõudsalt kasvamas ning ka toodete kättesaadavus on kõvasti paranenud.

Üks olulisemaid maheda toidu tooraineid on mahe teravili

Teravili vastutab nii saia, leiva, piimatoodete, kana, liha, punase kala, õlle, viina ja munade eest. Maheda vilja tootmise üle on eestlastel põhjust uhkust tunda, sest protsendina on maheda maa osakaal Eestis üks kõrgemaid – 11%. Eesti häda on aga, et kohalikul turul on maheviljade töötlejaid vähe. Eesti töötlejad suudavad osta kokku vaid ligikaudu 10% Eestis toodetavast maheviljast.

Tänapäeval on vähki haigestumine maailmas rekordtasemel

Kui 1950. aastal arenenud maades sündinul oli tõenäosus elu jooksul vähki haigestuda 20%, siis 2010. aastal sündinul hinnatakse selleks tõenäosuseks 42%. Keegi ei tea täpselt, kust vähi levik tuleb, kuid paljud teadlased seostavad seda toiduga, mida me sööme. Või täpsemini kemikaalide jääkide ning toidulisanditega. Siin tulebki välja üks oluline faktor maheda toidu juures – definitsiooni järgi tähendab mahetoit seda, et ei ole kasutatud väetisi ega keemiat. Tegelikult saab aga inimene mahedat toitu ostes garantii, et see toit on ka vaba erinevatest tundmatutest lisanditest, E-dest ning GMO-st. Enamus eestlasi teab, et Euroopas on geneetiliselt muundatud toit keelatud. Tegelikult on ta lubatud, lihtsalt vähemal määral kui Ühendriikides. Näiteks kõikidele Eesti suurfarmides kasvatatud sigadele, lehmadele ja kanadele söödetakse GMO sojasrotti ning antibiootikume, et nad üksteist ei nakataks. Ostes mahedat toitu saab inimene garantii, et liha on puhas, piim on piim ja või on või.

Selle tõttu ongi maheda teravilja tootmise säilitamine Eestis oluline mitte ainult majanduslikult, vaid ka Eesti inimeste tervise jaoks. Selleks, et see tootmine ei hääbuks, on ääretult oluline tagada tootjatele väljund, kuhu oma toodang realiseerida ning kohalike töötlejate puuduses tuleb see väljund leida eksporditurgudelt. Samas on kohaliku tootmise eksisteerimine peamine eeldus ka töötlemise tekkeks – kui Eestis ikka mahedat kaera ei ole, siis ei ehita keegi siia kaeratehast.

Aktiivsed tootjad lõid oma ühistu

Kuna mahetootjad on üldjuhul väiksemad majapidamised kui tavatootjad, ei suuda nad üksinda oma toodangu eest vajalikku hinda saada, nad ei suuda teha oma logistikat piisavalt efektiivselt ning ka tagada piisavat kvaliteedikontrolli. Seetõttu otsustasidki moodustada aktiivsemad mahetootjad 2010. aastal ühistu Wiru Vili. Ühendades oma kogused suudavad tootjad kaubelda oma toodanguga maailmaturul kui võrdne võrdsega, samuti tagada maksimaalne võimalik kvaliteedikontroll ning efektiivne logistika. Samuti eksportides mahevilja, jõuab saadud tulu otse majapidamistesse maapiirkondades.

2013. aasta suvel alustas tööd ka 100% mahevilja käitlev ühistule Wiru Vili kuuluv elevaator Avinurmes, ainus omalaadne Baltikumis ning Põhjalas. See on võimalik ainult tänu Eestis eksisteerivale struktuurile, kus erinevalt naabermaadest, realiseerivad tootjad oma toodangu otse lõpptarbijale.

KOMMENTAAR

Mahevilja turgu mõjutavad tootmistehnoloogilised tegurid
Margus Ess, Wiru Vili TÜ nõustaja

Mahevilja turu reageerimisaeg nõudluse muutusele on mõnevõrra pikem kui tavavilja puhul.

Tavavilja turg on suhteliselt paindlik ja võimeline üsna suures mahus ühe kasvuaasta jooksul ümber orienteeruma. Mahevilja puhul on selline reageerimisaeg mõnevõrra pikem, kuna kasutatavad tehnoloogiad on rohkem külvikorra kesksed ning sellised plaanivälised kasvatatavate kultuuride muutused pole sageli mõistlikud. See on seotud sellega, et igal kultuuril on omad nõuded kasvutingimuste osas ning kultuuride üksteisele järgnevust muutes ei pruugi see osadele kultuuridele sobida. Tavaviljeluses on keemia abil kasvutingimusi suuremas ulatuses võimalik muuta ja negatiivseid tagajärgi pehmendada. Maheviljeluses on just põhiline roll ennetusel. Nõudlikumad teraviljad kasvutingimuste osas on nisu ja oder ning seetõttu on nende kasvupind seni Eestis väiksem olnud. Seevastu kaer ja rukis kasvavad maheviljeluses hästi ning on seetõttu laiemalt levinud.

Samuti on maheviljeluseks omad nõuded ja seetõttu saab vastavat toodangut kasvatada vaid 2 aastase üleminekuperioodi läbinud mahemaal. Seega on kasvupinna laienemist vaja kavandada vähemalt 2 aastat ette.

 

Osale arutelus

  • Indrek Aigro

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised