5. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis toimub Poola köögiviljaturul?

Tänavusel aiandusfoorumil leidis põhjalikku käsitlust Poola köögiviljatootmise ja tootjaorganisatsioonide areng. Foorumil tegi ettekande aiandusportaali e-sadownictwo.pl vastutav toimetaja Rafal Szelezniak.

Tootmismahud

Poola on oma Eestist seitse korda suurema territooriumi ja ligi 40 miljoni elanikuga Euroopa Liidu üks juhtivaid aiasaaduste tootjaid. Avamaa köögivilja kasvatati 2012. aastal kokku 175 000 hektaril ja katmikalal 52 629 hektaril. Katmikalade kasvupinnast moodustavad 16 898 ha kasvuhooned, ülejäänud on kiletunnelid ja -hallid. Kogu köögivilja tootmismaht ulatus 5,43 miljoni tonnini, sellest 4,44 miljonit tonni moodustas avamaa köögivili. Kokku andsid Poola köögiviljakasvatajad toodangut 141 kg iga elaniku kohta.

Peamisteks avamaal viljeletud kultuurideks olid peakapsas 1,14 milj tonni, porgand  835 tuh tonni ja mugulsibul  642 tuh tonni. Järgnesid punapeet 345, avamaa kurk 283 ja tomat 261 tuhande tonniga. Katmikalade toodang küündis 877 tuh tonnini.

2010.a seisuga registreeriti Poolas turule tootvaid avamaa köögiviljakasvatajaid ca 110 000, kellest 15% kasutasid pinda alla 1 ha, 36% 1-5 ha ning 49% 5-10 ha. Seega ligi 16 500 aiandustootjat kasutasid pinda alla 1 ha, keskendudes  valdavalt nišitoodetele.

Tootjaorganisatsioonid

2013. aastaks oli Poolas registreeritud 155 tootjaorganisatsiooni (TO) ning 165 esma-tunnustusega tootjarühma (TR) kokku 8000 liikmega, nende osa Poola köögi-viljatoodangus moodustas 2008.a 6% ning 2010.a 15%, seega kahe aastaga kasvas organiseerunud tootjate osakaal köögiviljatoodangus 2,5 korda. Ka viimastel aastatel on jätkunud organiseerunud tootjate osakaalu suurenemine, kahjuks pisut lünklik Poola statistika seda välja ei too. Kui võrrelda Poolat aga EL-15 riikidega, siis seis nii roosiline ei paista. 2012.a andsid TO-d ja TR-d nn vanades liikmesmaades kokku ca 50-70% toodetud köögiviljast, Belgias näiteks 70% ja Hollandis koguni 90% (!).

Väliskaubandus

Arvestatav osa Poolas toodetud köögiviljast läheb ekspordiks, seda on ka Eesti turul tunda. 2012.a eksporditi teistesse EL liikmesriikidesse 409 000 tonni köögivilja ning suurele osale endise nõukogude liidu riikidest 226 500 tonni. Peamisteks eksportartikliteks olid: šampinjon 172 000 tonni, peakapsas 150 000 tonni, mugulsibul 113 000 tonni, tomat 94 000 tonni ning porgand 25 000 tonni. Aastatel 2007-2011 läks 44% eksporditud aiasaadustest EL-15 riikidesse, EL-12 osakaal oli 31%, endise nõukogude liidu riikide osa 24%.

Laias laastus võib ekspordi jagada lääne- ja idasuunaliseks, viimasest annavad peamise osa kapsas, porgand ja sibul. Läänesuunaline eksport on märksa laiema tootevalikuga. Vaatamata arvestatavatele kogustele on tootja¬organisatsioonide osa ekspordis vähene (ca 2%) ja suurem osa jääb kaubandusfirmade kanda.

Kui tootjaorganisatsioonid sorteerivad, pakendavad ja turustavad oma tooteid ühiselt, siis kaubandusfirmad on suutnud oma kulusid langetada seeläbi, et tooteid ostetakse kokku sorteerimata ehk nn puistes. Kaup sorteeritakse eksportööri pool järgnevalt: kõige kvaliteetsem ehk siis ekstraklassi kaup läheb Suurbritanniasse, seal on kõige maksujõulisem turg; kõrgem sort valdavalt Saksamaale ja Prantsusmaale; esimese ja osaliselt ka teise sordi kaup läheb idapoolsetesse EL liikmesmaadesse; kõige madalam kvaliteet jõuab endise nõukogude liidu riikidesse. Ikka vastavalt ostujõule. Kui esimese kahe grupi saadetised on hoolega sorteeritud ja pakendatud, siis kolmas grupp võib olla nii pakendatud kui lahtine, viimane grupp peaaegu alati puistes. Selline erinevatesse turgudesse valikuline lähenemine võimaldab müüa läbi kogu toodangu, silmas peab pidama, et kokku ostetakse siiski ainult teatud kvaliteedis toodangut.

Poola siseturg

Sisemaiselt turustatavatest kogustest liigub arvestatav osa läbi hulgiturgude, neid on 30 üle terve Poola, suurim neist Bronisze Varssavis. Turgude eripära on see, et suurem osa kaubast müüakse otse autodest ja laomajandus on nõrgalt välja arendatud. Müüjateks on enamasti väiketootjad, ostjateks väiksemad poed või toitlustusasutused, mingil määral ka suuremas koguseks varusid soetav tavatarbija. 2012.a otsustas Poola valitsus eraldada 100 miljonit eurot hulgiturgude kaasajastamiseks. Plaani kohaselt peaks 70% sellest summast tulema EL fondidest ning 30% riigieelarvest. Teiseks suuremaks väljundiks on jaemüük kaubakettides – supermarketites, säästumarketites ning cash and carry tüüpi kauplustes. Arvuliselt jagunevad need vastavalt – supermarketid ca 400 kauplust, säästumarketid 2400 kauplust ning cash and carry 15 kauplust. Nagu öeldud saavad üksikud poed valdava osa köögiviljast hulgiturult.

Müük kaubanduskettides sarnaneb oma probleemide ringilt Eesti olukorrale. Ketipoed eeldavad rahvusvahelistele sertifikaatidele vastava, ühtlase kvaliteediga suuri köögi-viljakoguseid. Poola tootjad on aga valdavalt väikekasvatajad. Siit ka suuremad probleemid lepingute sõlmimisel - ketistunud poed eeldavad tervet aastat hõlmavat tarnet. Eeldades küll kõrget tarnekvaliteeti, ei hoolitse ketipoed eriti kauba ladustamise eest, sest see toob kaasa lisakulusid. Halbades tingimustes ladustatud kauba kvaliteet langeb kiiresti, kuid turult kõrvaldamise ning ka hävitamise kulud jäetakse tootja kanda. Paremas seisus on tootjaorganisatsioonid ning rahvusvahelisi sertifikaate omavad ettevõtted, kelle positsioon läbirääkimistel tarnetingimuste üle on tugevam.

 

Tasub teada

Suurimad aiandustootjate ühendused Poolas

• Cuiavia -  ühendab 31 tootjarühma. Asutatud 2012.a.

• Poola Puu- ja Köögivilja Tootjarühmade Keskliit - ühendab suuremaid tootjarühmi ja töötab esindusorganisatsioonina. Asutatud 2007.

• Puuviljaliit (Unia owocowa) - ühendab eksportivaid tootjarühmi. Liidul on 40 liiget. Organisatsioon esindab oma liikmeid rahvusvahelistes ja üleriigilistes majandus¬organisatsioonides, pakub liikmetele õigusabi, võitleb transparentse eksportreeglistiku eest. Asutatud 2010.

• Kasvuhoone Kurgi- ja Tomatikasvatajate Liit - ühendab 18 liiget, kes toodavad 480 hektaril. Asutatud 2012.

• FO-P, Aiandussaaduste, Puu- ja Köögivilja Töötlejate Foorum - ühendab 15 aiasaaduste ümbertöötlemisega tegelevate ettevõtjate liitu ning muud ühendust. Tegeleb iseseisvalt aiandusturu monotooringu ja analüüsiga, organisatsiooni toetab Poola Aiandusuuringute Instituut. Asutatud 2013.

Koostöö ei toimi organisatsioonide vahel

Kuigi Poola tootjaorganisatsioonid ja -rühmad on aktiivsed, ei pääse probleemidest ka nemad. Suurima puudusena tuuakse välja nõrka organisatsioonidevahelist infovahetust. Infot püütakse koondada enda kätte, lootes nii tagada endale kasulikumate otsuste langetamist, see tähendab koostöö asemel omavahelist konkureerimist.

Asjakohaste otsuste langetamist takistab ka ühtselt töödeldud ning võrreldavate statistiliste andmete puudumine, halvasti on korraldatud turgude monitooring, eriti puudutab see hulgiturgudelt hindade kogumist. Puudub või on nõrk toote kvaliteedi- ja hinnastamispoliitika alane koostöö tootjate ja jaemüüjate vahel. Tootebrändid on välja kujunemata või nõrgad. Sektorit iseloomustab vähene innovatsioon. Eksporditavate toodete puhul ei kasutata praktiliselt üldse EL geograafilise päritolu märke. Riiklik nõustamissüsteem on välja arendamata. Põllumaa hind on järsult tõusnud, ulatudes keskmiselt 5000-7500 EUR/ha. Sagenenud on looduskahjud, mille vastu on järjest raskem vaja end kindlustada.

Käivitati uus riiklik kvaliteediprogramm

Positiivsena võib välja tuua uue riikliku kvaliteediprogrammi käivitamise. Ettevõtjad on ise aktiivsemalt tarneahela kujunemisel kaasa hakanud lööma. Tootjaorganisatsioonid on hakanud väljapoole Poolat investeerima, mis võimaldab väljapool saagiperioodi importida sama organisatsiooni toodangut ja tagada tarnekindlus. Kasum läheb jaotamisele omanike ehk tootjaorganisatsiooni või -rühma liikmete vahel. Põllumajandussisendite pakkujad on hakanud oma klientidele pakkuma laiemat eraõiguslikku tasuta nõustamisteenust. Suurenenud on EL fondide rahastus ning riiklikud investeeringu¬toetused, järjest enam toetavad tootmist oma tegevusega teadusasutused. Väiketootjatel on kergem läbi niši- ning mahetoodete turule pääseda. Nagu poolakad ise ütlevad: „Aeglaselt küll, kuid Poola aiandusturg organiseerub!”             

Loe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja värsket infolehte SIIT.

Autor: Vevo Olevsoo

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960