Miks pensionifondid põldu ei osta?

Põllumaa on pensionifondidele pikaajaliseks hoidmiseks põhimõtteliselt huvitav varaklass. Praktikas on aga seadusest tulenev piirang, mille järgi pensionifond ei saa äriühingus omada suuremat osalust kui 10%, kirjutab Danske pensionifondide fondijuht Martin Hendre.

Seetõttu ei saa pensionifond üksi asutada ega kontrollida äriühingut, mis maid omandaks, põllumeestele edasi rendiks ning oleks registreeritud põllumajandusettevõttena. Otse fondi nimel maaomanikuna ei kvalifitseeru pensionifond põllumajandustoetustele.

Kui vaadata kvaliteetse põllumaa pakkumist, siis suuremad põllumaaomanikud otsivad pigem tehinguid, kus maad soovitakse müüa koos ettemääratud hinnaga tagasiostuõigusega ning müüdud maa vahepeal mõneks aastaks rendile võtta. Sellisel puhul saab investor hoidmisperioodil mõneprotsendilist maa renditulu, samal ajal jääb investori osalus maa võimalikus hinnatõusus väga madalaks.

Ajad mis tahes põllumaa passiivseks omandamiseks puhtalt hinnatõusule spekuleerimise eesmärgil on praegu möödas. Pikaajaline, kuluefektiivne ja mõlemale osapoolele sobiv omandistruktuur on seega pensionifondi põllumaainvesteeringu puhul võtmeküsimus.

 

Osale arutelus

  • Martin Hendre

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised