12. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõplikult valmisid Oisu (installeeritud elektrilise nimivõimsusega 1,2 MW), Vinni (1,4 MW), ja Kullimäe (0,1 MW, Kuressaare reoveepuhasti) jaamad. Alustati Tartu reoveepuhasti jaama (0,3 MW) käivitamist, Ilmatsalu (1,5 MW) jaama ehitusega ning Aardlapalu prügilasse koostootmisjaama installeerimist (0,4 MW). Installeeritud tootmisvõimsus kasvas 7,6 MWel-ni.

ENMAKi1 raames on välja toodud, et aastaks 2050. on reaalselt kasutatav biogaasi ressurss 633 mln Nm³. Biogaasisektor on ainus, kus riigi toetused on uuel Euroopa Liidu eelarve perioodil 2014-2020 suurenevad, kuigi seda põhiliselt transpordisektoris. Biogaasist biometaani tootmist transpordi kütuseks toetatakse 51,4 miljoni euroga.

Alljärgnevalt on välja toodud Eesti biogaasi tootmisüksused 2014.a aprilli kuu seisuga. Tabelist on näha 2013.aastal biogaasijaamade poolt toodetud kogu elektrienergia ning 2014.aasta esimese kolme kuu jooksul toodetud elektrienergia kogused.

2013.aastal toodeti Eestis taastuvenergiast ühtekokku 1 150 750 MWh elektrienergiat. Biogaasist elektritootmine moodustas sellest 2,78%.

 Joonis 1. Eesti biogaasisektor numbrites.

1 – Põllumajanduslikel sisenditel töötavad biogaasijaamad

2 – Tööstusreovee käitlusjaamad

3 – Reoveepuhastusjaamad

4 – Prügilad

Autor: Tauno Trink