Teadlased: Eestis on laialt levinud ohtlik lõhilaste parasiit

Eesti Maaülikooli ja Turu Ülikooli teadlaste uuringu tulemusel avastati paljudes Eesti meriforelli ja lõhe asurkondades ohtlik limaeoslaste hulka kuuluv parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, kes põhjustab lõhilaste noorjärkudel kardetavat neeruhaigust.

„Nakatumine imepisike parasiidiga toimub lõpuste kaudu ning põhjustab kala noorjärkudel kehvveresust, neeru mitmekordset suurenemist ning osmootse tasakaalu häired, mis kõrge veetemperatuuri juures lõpeb sageli surmaga,“ selgitas uuringut juhtinud Eesti Maaülikooli kalateadlane Anti Vasemägi. Proliferatiivne neeruhaigus on levinud nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas ning põhjustab märkimisväärset kahju nii looduslikes lõhilaste asurkondades kui ka kalakasvandustes. Proliferatiivse neeruhaiguse tekitaja T. bryosalmonae põlvnemine on varasemalt tekitanud arvukalt vaidlusi – viimaste uurimuste kohaselt võib limaeosloomi pidada kõrveraksete (Cnidaria) hõimkonda kuuluvaks, olles seega kaugelt sugulane meduuside ja hüdradega. „Parasiidi vaheperemeheks on koloniaalsed sammalloomad (Bryozoa), kellele meeldib toitaineterikas, soe ning samas hapnikurikas vesi,“ rääkis Vasemägi. „Seetõttu on sammalloomadele eriti sobivaks elupaigaks paisudest vahetult allavoolu jäävad jõelõigud.“ Eestis registreeriti T. bryosalmonidae esinemine esmakordselt umbes 15 aastat tagasi, kuid põhjalikumaid uuringuid pole siiani Eestis läbi viidud.

Vasemägi sõnul on Eestis proliferatiivne neeruhaigus sage, kuid samas on parasiidi levik äärmiselt ebaühtlane: paljudes meriforellijõgedes on praktiliselt kõik noorkalad suve lõpuks parasiidist nakatunud, samas kui naaberjõgi võib olla limaeoslasest vaba. Töö kujutab endast esimest olulist sammu mõistmaks selle ohtliku parasiidi elukäigu erinevaid etappe, aga ka proliferatiivse neeruhaiguse ajalist dünaamikat: „Meie uuringurühma poolt välja töötatud efektiivse molekulaargeneetilise meetodiga on võimalik lihtsalt ning kiiresti määrata parasiidi esinemine juba nakatumise algstaadiumis.“ Teadlane ütles, et mida kõrgem on suvine veetemperatuur, seda suurem on haiguse negatiivne mõju forelliasurkondadele. „Kuum ja veevaene suvi soodustab proliferatiivse neeruhaiguse puhanguid ning sellisel juhul võib veel elus olevate forellitähnikute veri sarnaneda lahja morsiga – haigestunud kalad on seetõttu äärmiselt tundlikud hapnikuvaeguse suhtes ning väga vastuvõtlikud muudele haigusetekitajatele,“ rääkis Vasemägi ning lisas, et kuna looduses on pisikeste kalapoegade suremust raske täpselt hinnata, on neeruhaiguse mõju meie forellipopulatsioonidele tõenäoliselt märksa suurem kui seni arvatud.

Uurimus on esimene sellelaadne Läänemere lõhilastel ning see on osa Megha Dashi doktoritööst Turu Ülikoolis; artikkel „Characterization of the proliferative kidney disease (PKD) agent Tetracapsuloides bryosalmonae in anadromous and resident brown trout populations in Estonia“ („Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja sagedus Eesti jõe- ja meriforelli populatsioonides“) ilmus 2014. aasta mais ajakirjas Diseases of Aquatic Organisms.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised