40 aastat valgepõsk-laglede lennuloendusi Eestis

Tänavu möödub 40 aastat kevadrändel Lääne-Eestis peatuvate valgepõsk-laglede regulaarsete lennuloenduste alustamisest. Esimene laglede lennuloendus toimus 13. mail 1974. aastal.

Laglede loendamise algatajaks oli Eerik Kumari, kelle eestvedamisel loodi 1955. aastal Lindude Rände Uurimise Balti Komisjon, mille ülesandeks sai ka valgepõsk-laglede rände uurimine. 1960ndatel ja 1970ndate alguses, enne kui loenduste läbiviimiseks võeti kasutusele väikelennuk, loendati laglesid maapinnalt, kuid see oli väga töömahukas ning sünkroonloendusi oli raske korraldada. „Lennuloendustel kastutatakse väikelennukit, milleks alguses oli nõukogude päritolu AN-2 ehk nn moosiriiul, alates 1990ndatest aga Cessna 172,“ rääkis haneseiret koordineeriv Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Aivar Leito. „Loendus toimub alati samal marsruudil ja samal ajaperioodil, mis võimaldab tulemusi omavahel võrrelda.“ Leito sõnul on valgepõsk-laglede lennuloendus alates 1994. aastast hanede riikliku seire oluliseks osaks.

„Nii pikalt ja järjepidavalt läbi viidud laglede lennuloendamine ühesuguse metoodikaga on unikaalne ja neid andmeid on edukalt kasutatud valgepõsk-laglede arvukuse seires ja rändeuuringutes,“ kommenteeris Leito. „Oleme teada saanud, et kevadel Lääne-Eestis peatuvate laglede arvukus on viimase neljakümne aasta jooksul suurenenud 20 000 linnult 150 000 linnuni, samal ajal on aga viimaste aastakümnete jooksul laglede rändestrateegias toimunud oluline muutus.“  Leito selgitas, et osa asurkonnast on jäänud truuks varasemale strateegiale ja peatub jätkuvalt kevadel pikka aega Lääne-Eestis ja Gotlandil. Teine osa lindudest aga viibib nüüd kauem talvituspaikades Hollandis ja Saksamaal ning nad jõuavad meile varasemast palju hiljem ja peatuvad meil lühemat aega või üldse mitte. „Kui laglede arvukuse üldine tõus on valdavalt aktiivse kaitse ja kliima soojenemise tulemus, siis muutused rändestrateegias näitavad liigi plastilisust ja head kohanemisvõimet uute oludega,“ sõnas vanemteadur. „Kuna valgepõsk-lagle Barentsi mere asurkonna suurus on kasvanud varasema 30 000 linnu asemel ligi 500 000 isendini, ei mahu nad endistesse kevadrände peatuspaikadesse Lääne-Eestis ja Gotlandil enam ära ning kasutavad selleks nüüd edukalt lõuna pool asuvaid Hollandi ja Saksa peatuspaiku ning ka Põhja-Eestit ja Karjalat, mis asuvad lähemal pesitsuspaikadele Barentsi mere rannikul.“

Sel kevadel toimus laglede lennuloendus 15. mail ning kokku loendati meil üle 100 000 lagle. Laglede lennuloendustes osalevad lisaks Aivar Leitole teadurid Andres Kuresoo ja Leho Luigujõe.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised