Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul tunnustab RMK juba neljateistkümnendat korda Maaülikooli parima metsamajanduse magistritöö esitajat. “Aegjärkne raie on turberaietel enim kasutatav raieviis, mille abil on metsa võimalik uuendada looduslikul teel. Oluline on see, et hinnati riigimetsas õnnestunud ja ebaõnnestunud tulemustega turberaieid ning anti ka praktilisi soovitus,” selgitas Timberg, miks otsustas RMK just Soolmanni magistritööd tänavu esile tõsta.

Magistritöös uuriti metsauuenduse edukust mõjutavaid tegureid aegjärksete raiealade paaride siseselt nii Harjumaa kui ka Lõuna-Eesti riigimetsas, kus paarilistest üks ala on hästi ja teine halvasti uuenenud. Kokku mõõdeti kahekümne paarilise ehk 40 turberaie ala kohta selle struktuuri, raieintensiivsust, ala avatust ning kasvukoha headust iseloomustavaid tunnuseid. Tulemustest järeldati, et okaspuu looduslik uuendus saaks üleüldse tekkida, ei ole raieintensiivsusel koheselt peale raiet väga olulist mõju ning noorte taimede arvukus sõltub eelkõige seemnete rohkusest ja sobivast idanemispinnasest. Uuenemisindeksi ja veel enam aastase kogupikkuskasvu analüüsid peegeldavad aga seda, et peale uuenduse teket on järgnevatel kasvuaastatel oluline kasvu pärssiv mõju ülarinde puudel. Juurekonkurents piirab toitainete ning teiste kasvuks vajalike ressursside kättesaadavust, mistõttu jääb suurema tihedusega puistus looduslik uuendus kiratsema ning hukkub.