Valmis 50. Metsise metsatraktor

Eestimaine metsamasinate tootja Metsis ehitas tänavu valmis oma 50. traktori ja aasta teises pooles tähistab kümnendat tegutsemisaastat Metsise kaubamärgi all.

Spetsiifilisemat terminit kasutades toodab Metsis küll harvestereid-forvardereid, millest esimene on metsalangetustraktor ja teine on langetatud puude kokkuveotraktor.

Metsisel on 8 töötajat ja mullu võeti mõned mehed juurde ka. “Eelmine aasta oli meil ajaloo parim aasta, müüsime 12 metsamasinat. See aasta enam nii hea ei tule, aga väga palju maha ei jää ka. Tänase seisuga on 4 müüdud ja 2 on tellimuses. Kui tänaseks oleks 5 masinat müüdud, oleksime rekordaasta graafikus,” on Metsis OÜ omanik ja traktori looja Ivo Jürgenson uhke. Ta rääkis, et lattu nad traktoreid valmis siiski ei tooda, enne ehitama hakkamist on klient alati olemas. “Ja meie juubelimasin jääb mu enda teisele firmale Iftar AS, mis tegeleb metsa ülestöötamisega ja annab tööd 9 inimesele,” lisas ta.

“Me ainult ei tooda traktoreid, vaid kasutame neid ise ka intensiivselt metsatöödel Pärnumaa Saarde valla metsades, kus teeme peamiselt allhanget RMK-le. Meie oma masinad on töös ikka selleks, et välja tuleksid kõik head ja vead,” ütles Jürgenson.

Metsise traktori leiutaja tunnistab, et konkurents sel turul on väga tihe, läänes toodetakse ka palju metsatöömasinaid. Küsimusele, mis on siis nende konkurentsieelis, vastab Jürgenson kiirelt: “Hind on meie eelis, sest komponendid on samad, mis ka välismaistel masinatel.”

Osad läänest, töö kohapeal. Näitena toob mees välja, et Metsise forvarderite hinnad on 180 000 – 200 000 eurot, lääne omadel algavad hinnad 230 000 eurost. Metsise harvesterite hinnad jäävad vahemikku 250 000 – 300 000 eurot. Lääne konkurentide hinnad algavad 350 000 eurost.

Kui enne Euroopa Liitu astumist sai veel Venemaalt juppe tellitud, siis pärast 2004. aastat kasutab ka Metsis vaid läänest tellitavaid osi. Traktori sillad on Saksamaalt, tõstukid, mootorid, radiaatorid, rehvid ja veljed Soomest. “Kohapeal Tihemetsas mõtleme välja ja teeme valmis raamid ja kabiinid ning meile on väga oluline, et need kenasti vastu peaksid. Testimas ja sertifitseerimas käime oma raame Soomes, Vakola laboratooriumis,” märkis Jürgenson ja lisas, et täpselt sama skeem on ka tema lääne konkurentidel Ponssel, John Deere’il ja Komatsul.

“Tänapäeval on kõik millegi tegemiseks spetsialiseerunud, me ei suudaks ise nt täppistööd nõudvaid mootoreid või hüdropumpasid toota,” möönis mees.

Seni valmistatud 50 traktorist umbes pooled on müüdud Eestist välja: Venemaale, Valgevenesse, Poola, Leetu ja Lätti. Läänes pole seni märki maha veel saadud, aga töö käib. “Lääne pool on konkurents ikka väga tihe, aga meil siiski on üks diiler Rootsis, ta on pool aastat üritanud klienti leida, aga seni pole õnnestunud. Eelmise aasta sügisel saatsime Rootsi näitusele ka ühe oma metsatöömasina. Müük ei ole nii lihtne, sest kindlasti peavad kohapeal olema ka hoolduspunktid ja varuosamüüjad, kui need on olemas, siis alles julgetakse osta,” rääkis Jürgenson ja lisas, et inimene, kes neil aitab Rootsi müüki käima saada, on Eesti iseseisvumisel sinna siirdunud, lapsena Eestis tuntud laulja olnud Toomas Uibo. Meireni lumesahku müüb ta Jürgensoni sõnul ka ja nende müük läheb Rootsis väga hästi.

Kliendid Venemaalt. Eestis on Metsise suurim ja teenekaim klient Prenton OÜ Viljandimaalt Võhmast, mille omanik on Ago Vingissar. Prenton tegeleb metsa ülestöötamisega ja teeb ka RMK-le allhanget. Vingissar on ajaloo jooksul ostnud kokku seitse Metsise masinat.

“Tänu Agole sündis Metsise harvester. Tema meilt esimese tellis ja andis pärast ka meile tagasisidet, kuidas teda paremaks muuta,” tunnustab Jürgenson väärt klienti.

Väljaspool Eestist on Metsise suurim klient Kesk-Venemaal Kostroma oblastis Šarja linnas firma, millel nimeks Fortuna Les. Selle firma omanikeringi kuulub ka eestlane Kalle Konsap. Nemad kasutavad juba kaheksat Metsise metsaveomasinat, esimese ostsid nad 2007. aastal. Fortuna Lesi kaudu jõudsid eelmisel aastal meie tehasesse ka mehed Kirovi linnast ja nemadki ostsid kohe ühe masina. “Eks meie hea toode rääkis enda eest,” märkis firmajuht.

Vene klient tahab näha jõukust ja rikkust. “Meil on olnud siin tootmises palju piinlikke olukordi, et tuleb Venemaalt klient n-ö tehasesse, aga satub mingisse sovhoosi-kolhoosi töökotta. Seetõttu võtsime eelmisel aastal ette ka suurema remondi oma tootmises, et pakkuda paremaid tingimusi oma töömeestele ja jätta parem välismulje ka küllatulevatele klientidele,” rääkis Jürgenson. "Eelmisel aastal valmis 400ruutmeetrine tehase juurdeehitus ja jaanipäeval avati renoveeritud kontoriruumid, mis läks maksma 150 000 eurot ja kasutasin selleks vaid omavahendeid. Sellel aastal on plaanis uuendada küttesüsteem koos hakkepuidu katlamajaga ja see läheb veelgi kulukamaks kui eelmisel aastal tehtud investeeringud."

Metsaveomasinaid arendatakse järjepidevalt. Plaanis on ka forvarderile uus kabiin välja töötada. See on pikk protsess, sest tuleb käia ka Soomes kabiini katsetustel. Seni on Metsis neist testidest alati esimesel korral läbi saanud. Et Vene turul oma nime all tegutseda, selleks on vaja Jürgensoni sõnul meeletult raha: “Meiesugusel väiksel firmal on mõttekas otsida sinna mitu edasimüüjat, kellel on juba olemas hoolduspunkt või tegeleb ta varuosadega”.

Metsanduse küsimusele, kuidas puidutööstusel täna Venemaal läheb, vastab Jürgenson, et kuulduste järgi kiratseb hetkel. Samas väga suurt ärevust ta Venemaaga äri tehes ei tunne, sest teab, et seal sektoris on tegutsemas keskmisest rohkem ka suuri Lääne firmasid, millel on seal saekaatreid, tselluloosi- ja spoonivabrikuid.

Teine mentaliteet. Valgevenesse, firmale Akitama, on Metsis müünud viis masinat ja koostöö on kestnud juba seitse-kaheksa aastat. “Venemaal ja Valgevenes peab sellega arvestama, et seal on hoopis teistsugune mentaliteet, kui sa neis riikides oled kuhugi jõudnud, siis peab sul selle väljanäitamiseks kindlasti olema ka võimas džiip koos autojuhiga,” ütles mees ja lisas, et muide Leedus kohtab üsna sageli sarnast mõtteviisi. Leetu on Metsis müünud kaks traktorit ja Lätti kolm, mõlema riigi kliendid on samuti juba üsna pikaajalised. “Käisime Leedus näitusel ja sõitsime seal ringi oma kohaliku diileri juhtimisel tema uhke džiibiga, ta ei hoolinud väga liiklusreeglitest ega piirangutest ja kihutas 140 km tunnis. Jube tunne oli selle auto tagaistmel olla, juuksed olid püsti ja ingel vist istus õlal,” iseloomustas Metsise varuosade osakonna juht Raimo Simson.

Messidel on oluline järjepidevus. Näiteks Tartus Maamessil käimine on Jürgensoni sõnul kallis, aga kui sellisel messil juba käima hakkad, siis tuleb seda järjepidevalt teha. “Masinaehituse juures on järjepidevus oluline. Masin kestab ju 10 aastat ja rohkemgi, kliendil peab olema turvatunne, et oled ka 10 aasta pärast olemas,” näitlikustas mees.

Ja näiteks ühed Poola diilerid leidsid neid 2012. aastal Maamessilt. “Maamessil astusid mulle ligi poolakad, kes juba müüvad Poolas väga edukalt Palmse metsaveokärusid, sain neist aru, et nad müüvad umbes 150 tükki aastas. Nad arvasid, et kui nad niikuinii müügiga tegelevad, siis võiks midagi veel võtta ja tulid minu juurde. Ja samal aastal sõitsime Poola ka näitusele ja üks Metsis on neil seni õnnestunud ka maha müüa,” rääkis Jürgenson.

Uurides Jürgensonilt, kelle ettevõte Metsis on täna Pärnumaa Saarde valla suuruselt kolmas eraettevõttest tööandja, et kui suur võiks Metsis olla kümne aasta pärast, siis vastab tema, et oleks hea, kui tehtaks paarkümmend masinat aastas.

“Tõsi on, et väga suureks ma kasvada ei tahagi. Kui loen Äripäeva, siis seal ainult kirjutatakse, et torma edasi ja laiene. Jah, ma peaksin ka rääkima, et plaanid on suured, aga see on minu elustiil, kindlasti püüame ja pürgime edasi, aga maailma ma vallutada ei kavatse,” ütles Jürgenson ja lisas tagasihoidlikult, et hea oleks, kui igal osakonnal – varuosad, hooldus, müük – oleks oma üks ja ainus vastutusisik, praegu katab üks inimene mitut ala. “Me ei ole ka seda firmat meeletult reklaaminud, sest traktor on kallis ja meie soov on, et toode oleks igati vastupidav. Olen tähele pannud, et meil Eestis peavad masinad paremini vastu, sest mehed on hoolivamad masina suhtes, aga Venemaal ja Valgevenes ei ole metsamehed nii hoolivad ja masinad lagunevad kiiremini.”

Jürgenson tunnistab, et on koos Metsisega üle elanud ka raskeid aegu. “Metsis oleks 2006.–2007. aastal lihtsalt maha surnud, kui ei oleks olnud minu teist firmat, raieteenusefirmat Iftar, mis aitas Metsist elus hoida. Tema töötajad suunasin ka ajutiselt sel ajal metsatöödele. See oli buumiaeg ja raha ei loetud – ei pangas ega ka ettevõtetes – ning siis eelistati võtta loomulikult lääne metsamasin, kui tuli masu aeg, siis hakkas Metsis kasvama, sest inimesed hakkasid raha lugema ja nägid, et meie odavam masin teeb ka sama töö väga hästi ära,” rääkis Jürgenson.

Kasu maksusoodustustest. Küsimusele, mis kohalikel vallajuhtidel annaks ära teha, et eraettevõtjaid oleks rohkem, kostab Jürgenson veidi heitunult, et ega vist midagi ei saa teha. “Asfaldi võiks selle tee peale panna, mis mu tehaseni tuleb, siis on välisklientidel ka mugavam ja ilusam sõita, aga see vald on nii vaene, et seda on ka palju loota,” märkis mees.

Riigi tasandile tõustes ütleb mees, et kasu oleks väga ääreala ettevõtetele maksusoodustuste kehtestamisest. Ja tema õiglustunne on sügavalt riivatud sellest, et Eesti rahvalt intressi nöörivad suurpangad nagu SEB ja Swedbank meie riigile mingeid makse ei tasu.

Tegijal juhtub ehk Metsise seiklused: 

Kuidas traktorijupid Hispaanias käisid?

Eelmisel aastal tellisime Soomest traktorisse radiaatoreid 5000 euro eest. Mitu-mitu kuud hiljem siis need tooted lõpuks jõudsid meieni ja siis selgus, et Estonia ja Espana olid küllalti sarnased Soome transpordifirma DSV töötajate jaoks ja no läks lihtsalt segamini. Ühesõnaga need radiaatorid käisid Hispaanias ära. Me olime nii mures, et masinale oli vaja need radiaatorid peale panna ja klient ootas. Tellisime kiiresti uue partii ja asi lahenes.

Kuidas Kaliningradi mehed käisid traktoreid ostmas?

Lihtsalt ärplejaid on meil siin ka käinud, kes ajavad ülbet ülespuhutud juttu, aga kui asjaks läheb, siis on “soss”. Eelmisel aastal tuli meile siia üks leedukas mingite Kaliningradi vendadega. Tulevad kohale vennad – nii õhku täis, endal hakkas ebamugav. Meil ei olnud ju kontorit ega midagi.Jutt oli neil jube ülbe ja üleolev, noh, mis teil siin siis on ka ette näidata, ja uurisid, et kus meie uhked džiibid on. Minu kolleeg Raimo, kes nendele tootmist näitas, ütles, et näe, selle vana Žiguliga sõidan ringi. Läksime nendega metsa. Sõitsime nendega siis Kikepera metsas 20–30 km mööda metsateid kevadtalvisel porimülkasel ajal ja siis nad olid nii hirmul, et kuhu sa meid viid. Hakkas kartma, et äkki löön nad maha. Leidsime siis lõpuks üles, kus meie traktor töötab, siis nad ronisid kabiini ja vaatasid, kuidas töö käib. Traktorist olid nad nii vaimustuses, et nii ruttu ja nii palju ja iga liigutusega läks kõik kohe paika ja koorem toodi 20 minutiga metsast välja. Ja pärast läksin mina nendega Kilingi-Nõmme n-ö restorani, istus see valge salliga ülbe keigar siis laua taha ja teatas teenindajale, et palun liha praadida “hästi õrnalt” (rare –inglise keeles). Aga maapiirkonna söögikoht, teate ju küll, et neis praetakse liha kõik enamasti ühtemoodi. Ühesõnaga see leedukast diiler ja Kaliningradi mehed käisid ja tegid siin komejanti, aga tehinguks nendega ei läinud. Sellistest asjadest peab ka ettevõtte juht üle olema. Nii häda meil ka neid masinaid müüa ei ole, et peaks hakkama kellegi kintsu kraapima.

Klient aitab tootearenduses

Metsise parim klient on metsa ülestöötamisega tegelev Prenton OÜ Viljandimaalt Võhmast, mille omanik on Ago Vingissar.

Vingissar ostis esimese Metsise 2005. aastal, kokku on ta ostnud seitse masinat. “Olen  nendega väga rahul. Olen neile alati ka tagasisidet andnud ja parendusettepanekuid teinud – neile reageeritakse kähku. Ja ma julgen väita, et Metsise vastupidavus on parem kui lääne masinatel,” kommenteeris tänulik klient ning tõi näiteks, et tema ettepanekul sai suuremaks tehtud koorma korv, mis parandas kohe tootlikkust ning tugevamaks sai monteeritud ka keskliigendi laager.

 

 

Osale arutelus

  • Annika Matson

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised