Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõistust on vaja

Seakasvatus on pika tsükliga tootmisharu, kus tähtsust omab kindel tulevikunägemus ja paika tuleb panna strateegia, kuidas ettevõtet pikaajaliselt ja tulemuslikult majandada. Rakvere Farmide juhtidel on nii kogemust kui mõistust oma ettevõtte majandamiseks. Siinset ettevõtmist juhivad 4 meest – juhatuse esimees Teet Soorm, seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi, söödatootmis- ja keskkonnajuhtimisdivisjoni direktor Andres Veide ja tehnikadirektor Hindrek Smidt.

„Kasum on meie eesmärk. Me mõõdame ära iga komakoha ja protsendi muutuse maksumuse tootmisprotsessis rahaliselt. Samuti ei kasuta me oma tootmissisendite ostuks vahendajaid. Ravimeid me kahjuks ei saa ise otse tootjatelt osta, sest see on litsentseeritud tegevus. Samas igasuguse tehnoloogia ja seadmed püüame me osta iseseisvalt,“  tõi näiteks Soorm. „Vahendusfirmade lemmikud me igal juhul ei ole.“

Küsimusele, miks siis ikkagi ei lähe kõigil seakasvatajatel nii hästi, vastas Tuvi, et probleemid on igas ettevõttes kindlasti erinevad.  „Väiksed farmid võiks rohkem pead kokku panna läbi ühistulise tegevuse ja suunata selle tegevust rohkem ühiste sisseostude, müükide ja läbi koolituste ning konsultantide, sisemise efektiivsuse arendamiseks,“ ütles Tuvi. „Farmides on vaja pöörata rohkem tähelepanu just sisemisele efektiivsusele, eelkõige bioloogiliste näitajate tõstmisele ja tulemusi on vaja kindlasti ka mõõta. Mida sa mõõdad, seda sa saad ka juhtida ja oma tegevusega mõjutada.“

11 omafarmi ja 14 kontraktorfarmi vastavad ühistele kvaliteedinõuetele

Mati Tuvi sõnul on jaotatud kogu ettevõtte seakasvatusprotsess kolme ossa.  „Esimene osa on meie oma farmide võrgustik, mis koosneb 11 farmist, k.a Ekseko seakasvatus, mis on üldse suurim tootmisüksus Baltikumis. Farmid asuvad üle Eesti laiali. Kõige suurem on siinne Ekseko üksus ja pisem farm on 1000 nuumakohaga Leebiku farm, aastas kasvatame seal 3000 siga. Nurkse farm on meie süsteemis ainuke, mille oleme ehitanud täiesti nullist. Ülejäänud kõik farmid oleme taastanud vanadest nõukogude-aegsetest farmidest,“ selgitas Tuvi. „Kindlasti oleme seeläbi midagi Eesti külaelu heaks teinud, sest korda on tehtud 24 tootmisüksust, mis pakuvad tööd kohalikele inimestele,“ täpsustas Soorm.

„Teiseks tüübiks on 7-kiloste põrsaste kasvatusega tegelevad farmid, kus farm kuulub meie koostööpartneritele aga sead seal sees kuuluvad meile, ehk meie pangagarantiiga ja meie mallide järgi on üles ehitatud korralikud farmid. Me ostame n.ö sigade üleskasvatusteenust. Neid kontraktorfarme on meil 5. Need koostööpartnerid teenivad iga müüdud nuumsea pealt, meie tagame kasvatajale kindluse müügi osas. Nende mureks on võimalikult efektiivne tootmine,“ rääkis Tuvi. „Ja kolmas lahendus on selline, et koostööpartnerid ostavad meilt 25-kilose sea, samal ajal sõlmime kolmepoolse lepingu: Rakvere Farmid, kasvataja ja Rakvere Lihakombinaat, kus on paigas põrsa hind ja liha hind millega nad 3,5 kuu pärast müüvad sea meile. Need on täiesti iseseisvad farmid ja hetkel teeme koostööd 9 kontraktorfarmiga.“

„Meie koostööpartnerile on kehtestatud samad kvaliteedinõuded ja juhendid, mis meile endalegi. Iga aasta juuli kuus käime koostööpartnerite farmid läbi ja vaatame, et kõik toimuks nõuetekohaselt ja kõik kokkulepped oleks täidetud. Üha aktuaalsemaks on muutunud sigade heaolunõuete täitmine. Lisaks on sel aastal väga olulised ka need nõuded, mis tuleb täita seoses tänavu antava erakorralise seakasvatustoetusega. Meie ülesanne on olla oma koostööpartneritele selles osas toeks,“ lisas Soorm.

Teeme ise kõike ja ei sõltu kellestki

Rakvere Farmide juhtide otsus on teha kõik tööprotsessid ise, see tagab parema tulemuse ja võimaldab olla neil efektiivsem. Lisaks oma farmidele ja koostööpartnerite farmides toimuvale, kuulub Rakvere Farmidele ka 2100 hektarit  põllumaad ja 250 hektarit metsa.

„Ise me viljakasvatusega ei tegele, oleme oma maad rentinud välja. Sööda aga toodame suures osas ise. Meil on 3 söödatehast, üks siin majas, üks Lutsu farmis Põlvas, kõige suurem on Lool Talleggi söödatehases ja ASiga Scandagra Eesti on meil sõlmitud vastastiku avatud kalkulatsioonidega söödatootmise leping,“ ütles Soorm.

Mati Tuvi sõnul on sööt 65-67% tootmise omahinnast. „See sõltub teravilja omahinnast, viimastel aastatel on see kõvasti tõusnud. Meie sead söövad Eesti teravilja, ostame enamasti suuremate vahendajate nagu Scandagra Eesti, Baltic Agro jt vahendusel vilja, kuid ka otse väiksematelt tootjatelt,“  kommenteeris Tuvi. „Lisaks on meil Põlvamaal 8 põllumehega koostööleping, kellelt me ostame kokku 3000 tonni märga vilja - 1500 tonni nisu ja 1500 tonni otra. Põllumehed saavad kogu meie Lutsu farmi vedelsõnniku enda põldude väetamiseks. Aastas korra lepime hinnad kokku, nemad toovad meile vilja ja meie anname lisaks vastu ka vedelsõnniku."

Andres Veide sõnul on vaid üks suurem komponent sööda juures, mille nad välismaalt sisse ostavad - see on soja, sest see Eestis ei kasva. „Sööda komponentideks on nisu, oder, kaer, rapsikook, sojasrott ja preemiksid (vitamiinid, mineraalid, aminohapped). Soja toome Hollandist laevaga. Viimased aastad on olnud partneriks Cefetra B.V. asukohaga Rotterdamis. Soja päritolumaaks on Brasiilia,“ täpsustas Veide. „Kokku toodetakse meie sigade ja linnukasvatuse jaoks keskeltläbi 134 000 tonni sööta aastas. Talleggi tehases 54000 tonni,  Ekseko ja Lutsu tööstuses 20000 tonni ja Scandagra Eesti ASi teenusena 60000 tonni.“

Vaatame, mis toimub ainulaadses 6-kordses sigalas

Peale lõunasööki Ekseko töölissööklas lähme ja vaatame täpsemalt, mis toimub selles ainulaadses 6-kordses seakasvatushoones täpsemalt. Esimese asjana tuleb minna sauna ja vahetada riided - seda selleks, et viia võimalikult väikseks risk haiguste levikuks. Peale külaskäiku on saun vabatahtlik, sisenedes aga kohustuslik.

Alustame päris algusest ehk seemendusosakonnast.

„Toodame ise kuldisperma, meil on eraldi asuv kuldijaam kus on 78 tõukulti. Tõukuldid ostame sisse Rootsist ja Norrast, et vältida haigusi, mis levivad lõunapoolses Euroopas. Meie kuldid on väga viljakad. Meil kulub 60000 - 65000 doosi aastas. Toodame ise kõik võõrde-  ja 25-kilosed põrsad, mis liiguvad edasi meie oma farmidesse ja ja kontraktorfarmidesse,“ tutvustas  Tuvi.

Suurim põrsakasvatus Baltikumis

„Meie põrsakasvatus on suurim Baltikumis. Siin hoones on meil 10500 emist, 280000 põrsast toodame aastas. Kogu meie süsteemis müüme 260000 nuumsiga aastas, s.o 35-40% Eestis kasvatatavatest sigadest. Kogu süsteem annab tööd 200 töötajale, siin majas 160le, mujal 40le + kontraktorfarmide töötajad,“ rääkis ringkäigul Soorm. „Töötajad õpetame me kohapeal ise välja. Spetsialistid on meil juba pikki aastaid töötanud ja ju nad on siis motiveeritud töötama, mis on väga positiivne. Keerulisem on lihttöölistega. Meil on 2 tööliste bussi käimas, Viljandist ja Viiratsist ja lisaks tuleb töölisi lähipiirkonnast oma transpordiga. Me kompenseerime töölistele sõidu, osaliselt ka toitlustuse, sest keelatud on ise toitu toomisesse sisse tuua. Lisaks pakume oma töötajatele teisi erinevaid teenuseid-soodustusi.“

Areng on olnud meeletu

Mati Tuvi sõnul on vaja erilist tähelepanu pöörata bioloogilistele näitajatele. „Selle aasta algus on jäänud natuke alla planeeritust. Oleme veidi maas nii emiste tiinestumise osas,  kui ka põrsatootmises, põrsaste suremus on ka veidi suurem planeeritust aga samas on võõrdepõrsaste juurdekasv, 450 grammi/päevas, väga hea tulemus. Omal ajal alustades, 2000. aastatel oli see näitaja 250-300 grammi. Hea tulemus varasemate aastatega võrreldes on ka see, et tänasel päeval jõuab siga 170 - 175 päevaga kombinaati ja kaalub keskmiselt 112, 4 kilo,“ lausus Tuvi. „Bioloogilised näitajad on paranenud märgatavalt. Seakasvatuses on iga grammi sealiha tootmise taga meeletu töö ja planeerimine ja selle taga on kinni suur raha. Oleme palju ise õppinud, käinud välismaal konkurente vaatamas ja kasutanud konsultantide abi – ainult nii on võimalik pidevalt edasi areneda.“

Plaan on veelgi kasvada

Rakvere brändi tugevus on kodumaisus  ja ollakse vaieldamatult turuliider Eestis.  Aga see kindel positsioon  ei rahulda juhte, sest alati saab veel paremini.

„Selle ja tuleva aasta plaaniks on tootmismahtude ja –tulemuste parandamine, mitte laienemise baasil vaid efektiivsema tootmise baasil. Üle on vaja vaadata ka kontraktorfarmide süsteem, mis vajab veidi täiendamist ja veel paremaks muutmist,“ põhjendas kasvuplaane Tuvi.

„Jätkame ka 6-kordse nuumamaja rekonstrueerimisega siin Eksekos, kus ise oleme ehitustööde peatöövõtjaks. Hetkel on renoveeritud 1/6 hoonest  ja kohe kirjutame alla järgmise 1/6 renoveerimistööde teostamiseks,“  ütles Soorm. „Plaan on hakata ehitama ka Pärnjõe nuumafarmi Pärnumaale.“

TASUB TEADA

• AS Rakvere Farmid, mis kuulub HKScan gruppi, on suurim seakasvatusettevõte Eestis ja Baltikumis. Rakvere Farmid ASi  käive oli 2012. aastal 39 199 tuhat eurot ja puhaskasum oli 2 536 tuhat eurot.

• Ettevõte on investeerinud 25,5 miljonit eurot kogu süsteemi viimase 15. aasta jooksul. 2012. aastal investeeriti ettevõttesse 2 396 tuhat eurot, investeeringud suunati oma nuumafarmide ja –pindade suurendamisse, tootmisefektiivsuse kasvu, tootmississeseade ja -masinate uuendamisse, keskkonnakaitsesse ja põllumaade portfelli suurendamisse.

• Esimesena Eesti põllumajandusettevõtetest on Rakvere Farmid ASis  juurutatud integreeritud keskkonna- kvaliteedijuhtimissüsteem EN ISO 14000: 2004, EN ISO 9001: 2008 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem OHSAS 18001: 2007. Juhtimissüsteemi hea toimimise kohta on väljastatud Lloyd´s Register Quality Assurance Limited poolt sertifikaadid, see näitab, et ettevõte on kõikidel tasanditel süsteemne ja järgib oma tegevuses seadusi, normatiive ja eeskirju, head põllumajandustava, keskkonna-, tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid ning säästva arengu põhimõtteid.

• Rakvere Lihakombinaadi tooted on valmistatud heast ja kvaliteetsest ainult Eestis kasvatatud sigade lihast.

• Eesti inimene sööb aastas keskmiselt ära 32 kg sealiha, millest ligi pool on Rakvere Lihakombinaadi värske liha ja lihatooted.

MIS ON MIS

Siga jõuab oma pooleaastase elu jooksul elada kolmes eri laudas ja süüa kuut eri tüüpi jõusööta vastavalt oma kasvutsükli astmele.

• Imikpõrsas: 1,5–7 kg

Põrsas kaalub sündimisel 1,5 kg ja elab 1 kuu emise juures. Esimeseks toiduks kohe peale sündi on väärtuslik ternespiim ja ka seejärel on peatoiduks just emisepiim. Alates 7. päevast hakkavad imikpõrsad saama spetsiaalset põrsaste lisasööta.

• Võõrdepõrsas: 7–30 kg

Pärast emisest võõrutamist elab koos ühes sulus keskeltläbi 20 põrsast, neil on sulus ka põrandaküte, isegi katus lamamisala kohal ja nad saavad spetsiaalset väikeste põrsaste sööta.

• Nuumik: 30–112 kg

Nuumikueas hakkab sigade kehamass hoogsalt kasvama ja seepärast saab sel perioodil väga oluliseks nende õige söötmine, et siga kasvataks ikka rohkem lihasmassi ja vähem pekki. Kuni 85 kg kehakaaluni saavad nad süüa isu järgi, kuid edasi tuleb hakata päevanormi juba veidi piirama, sest suuremad sead kipuvad muidu rohkem sööma, kui nad tegelikult vajavad. Niiviisi saavutatakse just paras seljapeki paksus (1–2 cm) ja läbikasvanud küljeliha ehk peekon.

Sigade elukäik numbrites

• Üks kult annab umbes 1500 doosi spermat aastas. Üks spermadoos sisaldab 3 miljardit spermi 85 ml tuubis. Ühe emise tiinestamiseks kulub 6 miljardit spermi ehk 2 tuubi.

• Emis seemendatakse 8-9 kuu vanuselt esimest korda. Emise tiinusaeg kestab ligi 4 kuud (3  kuud, 3 nädalat, 3 päeva).

• Ühes pesakonnas on keskmiselt 12 tugevat ja tervet põrsast. Kokku annab emis keskmiselt 7 pesakonda põrsaid. Emise elu jooksul on see 7×12 ehk 84 põrsast ja hilisemat nuumsiga.

• Emis imetab põrsaid keskeltläbi 20 korda päevas.

• Kuue kuu pärast kaalub siga 112 kilogrammi (nuumaaja lõpuks). See teeb keskmiselt 600 grammi juurdekasvu päevas.

15 pilti

Rakvere Farmid ASi Ekseko tootmisüksus Viljandimaal.

Foto: Meelika Sander-Sõrmus