Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toiduainetööstus koosneb kahest suuremast sektorist: toiduainete tootmisest ja jookide tootmisest. 2013. aasta osutus edukamaks toiduainete sektorile, jookide tootmises jäi kasv eksporditurgude nõrkuse tõttu tagasihoidlikumaks. Samas müük koduturule kasvas jookide tootmises aastaga kaheksa protsenti, mis oli veidi kiirem toiduainete tööstuse kasvust.

Toiduainete tootmises eksporditi 37 protsenti toodangust ning see protsent on aasta-aastalt kasvanud. 2013. aastal kasvas Eestis valmistatud toiduainete ja jookide eksport üheksa protsenti, ulatudes 560 miljoni euroni. Suurima osakaaluga on sektori ekspordis piimatooted, mis andsid 30 protsenti kogu sektori ekspordist. Olulisimaks ekspordipartneriks oli Soome, kuhu müüdi enam kui viiendik toodangust. Samas suurematest kaubanduspartneritest suurenes eksport Leetu, Saksamaale ja Venemaale ca 20 protsendi võrra.

Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatööstuses pöördusid toodangumahud peale küllaltki kehva 2012. aastat tõusule. Müügimahud kasvasid kuus protsenti ning püsivhindades arvestatud toodangumahud neli protsenti. Kaubagruppidest vähenes või ja muude piimarasvatoodete tootmine veerandi võrra. Samal ajal koore tootmine suurenes 17 protsenti ning joogipiima tootmine kaks protsenti. Juustutootmine ei muutunud aastaga märkimisväärselt. Kuigi toodangumahud suurenesid, sektori efektiivsus kahanes. Aastaga vähenes sektori kogukasum enam kui kolmandiku võrra ning tööviljakus hõivatu kohta kahanes üle 10 protsendi langedes allapoole Eesti keskmist taset.

Lihatööstusele osutus 2013. aasta suhteliselt vaikseks. Tootmismahud langesid aastaga ligi kolme protsendi võrra, kuid müük suurenes veidi enam kui ühe protsendi. Seejuures erinevalt piimatööstusest jätkas lihatööstuses tööviljakus tõusujoonel ning tootlikkus hõivatu kohta suurenes veidi enam kui kümnendiku võrra.

Joogitööstuse müük kasvas aastases võrdluses viis protsenti. Samal ajal kahanes püsivhindades arvestatav tootmismaht koguni 3,5 protsenti. Peamiseks probleemiks oli joogitööstusele välisturgude nõrkus - aasta varasemaga võrreldes kahanesid ekspordimahud ligi neli protsenti. Kokku eksporditi joogitööstuses enam kui 50 miljoni euro eest ning suurimaks sihtturuks tõusis Soome, kuhu müük suurenes aastaga ligi 60 protsendi võrra. Teiseks sihturuks kerkis Poola, kuhu müük suurenes aastaga enam kui kümme protsenti, ning seda jätkuvalt hea linnaseõlle müügi tõttu.

Toiduainete ja jookide toojad investeerisid põhivarasse 2013. aastal ligi kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse. Ligi viiendiku kogu investeeringutest tegid jookide tootjad.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted suhtusid 2014. aasta kevadel tulevikuväljavaadetesse pigem positiivselt, seda eriti jookide tootmises. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase oli mõlemas valdkonnas kõrgem kui aasta tagasi ning tootmist takistava tegurina toodi välja ebapiisav nõudlus.