Peretalude säilimist aitab kindlustada ligi 18 miljonit toetuseurot

Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta tootmiskohustusega seotud eritoetusi piima- ja ammlehmade, uttede ja kitsede kasvatamise eest. Eritoetus on ette nähtud väiksematele tootjagruppidele, et aidata kaasa peretalude säilimisele Eestis.

„Eesti piimanduses on toimunud tugev kontsentreerumine, mis annab sektorile konkurentsivõime. Samas on riigi huvi tagada toidujulgeolek ja maaelu säilimine,“ rääkis põllumajandusminister Ivari Padar. „Põllumajanduspoliitika sisu peab olema selline, et suurtootmise kõrval hoiaksid oma kohta ka peretalud ja väiketootmine.“

Aastatel 2015-2020 jätkatakse väikeste piimakarjade toetamist ning lisanduvad eraldi meetmed lihaveise-, lamba- ja kitsekarjadele. Praegu on Eestis umbes 2300 väikest piimakarja ning üle 2000 väikese lihaveise- ja lambakarja. „Neist iga karja juurde võiks kuuluda vähemalt üks täistöökoht. Kui suudame peatada karjade vähenemise, siis kindlustame maal hinnanguliselt 4000 täistöökohta,“ ütles Padar.

Lisaks on plaanis rakendada tootmiskohustusega seotud eritoetust ka puu- ja köögivilja kasvatamise eest, mis on ette nähtud nii väike- kui suurtootjatele, et aidata kaasa aiandussektoris töökohtade säilimisele.

Kokku on tootmisega seotud toetusteks aastatel 2015-2020 ette nähtud ligi 24,4 miljonit eurot, millest ca 18,4 miljonit on ettenähtud väikeste karjade täiendavaks toetamiseks.

Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest. 1. augustiks 2014 tuleb Eestil esitada Euroopa Komisjonile uue perioodi otsetoetuste rakendamise valikud. Seotud toetuste maksmine on võimalik, kui selle on kinnitanud Euroopa Komisjon.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised