Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Roland Müür: „Hetkel põrkuvad Nabalas kaks erinevat huvi – kaitsta loodusväärtusi või kaevandada lubjakivi. Arvestades riigimaale plaanitavate maardlate suurt pindala ja kaevandamise mõju tundliku veerežiimiga alale, kus leiduvaid allikad, allikalised sood ja karstiilminguid, ei ole võimalik mõlemat eesmärki korraga saavutada. Seetõttu ei ole praeguses eelnõus kaevandamine lubatud.“ Metsaomanike soovidega oli võimalik kaitse-eeskirjas rohkem arvestada. „Igal pool raiuda ei saa, loodusväärtused seavad oma piirangud. Kuid metsaraie regulatsioon on Nabalas leebem kui enamusel sarnastel kaitsealadel,“ sõnas Müür.

Viie kuu jooksul toimud põhjaliku avalikustamisprotsessi käigus esitatud 22st ettepanekust rahuldas Keskkonnaamet 10. Selle  tulemusel kohendati kaitseala piire, tsoneeringut ning kaitsekorda, arvestusega, et olemasolevaid kaitseväärtusi ei kahjustataks. Enamus ettepanekuid olid seotud maaüksuste kaitsealast või rangema kaitsega vööndist väljaarvamise ning kaitse-eeskirjade sätete muutmisega. Samas esitasid piirkonna maaomanikud ettepanekuid ka täiendavate alade kaitse alla võtmiseks.

Nabala piirkonna väärtusteks on sealne tundlik veerežiim, kaitsealused ja haruldased taime-, looma- ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad. Alal tervikuna on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel, kuid olemasolevad haraliasuvad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad ei taga alal leiduvatele loodusväärtustele terviklikku kaitset.

Järgmise etapina esitab Keskkonnaamet Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja Keskkonnaministeeriumile, kes koordineerib ministeeriumidevahelist kooskõlastust ning esitab seejärel eeskirja kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.