Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

30. juulil, toimus Nabala kaitseala moodustamise avalik arutelu Kose vallas Orus, mis täitis oma ülesande vaid vormiliselt. Olulised küsimused kaitseala moodustamise kohta jäid seegi kord ajapuudusel esitamata  ja läbi rääkimata. Ka metsaomanike eelnevatele kirjalikele küsimustele on vastused jäänud üldsõnaliseks ning esitatud ettepanekud valdavalt arvesse võtmata.  

„Teeb murelikuks, et riik suhtleb metsaomanikega formaalsel tasandil, hoidudes sisulisest arutelust ja kompromissidest,“ tõdes koosolekul Eesti Erametsaliidu esindajana osalenud Heiki Hepner Kohila Metsaseltsist.

Ta meenutab Nabala kaitseala moodustamise algset ideed, mida pooldasid nii tema ise kui ka teised piirkonna metsaomanikud. Nimelt oli esialgu kavas piiranguvööndi loomisega kaitsta karstiala ning põhjavett. Metsa majandamist, mis on taganud tänase poollooduslikele aladele omase elurikkuse, ei olnud kavas piirata.  Nüüd on aga plaanis 4600 hektari suurusel kaitsealal pooles ulatuses keelata igasugused metsamajandustööd (sh hooldusraied) ja ülejäänud aladele seada väga suured piirangud. Ulatuslikud piirangud ei ole põhjendatud ja neid seades sisuliselt tõrjutakse kohalikud elanikud kaitsealalt välja.

Eesti Erametsaliit peab õigustatuks piirkonna maaomanike soovi, et riik hüvitaks neile ulatuslike piirangute kehtestamisel tekkiva majandusliku kahju. Metsa hooldamiseks on omanikud teinud aastate jooksul suuri kulutusi. Praegu ei ole riik Nabala kaitseala kulutustena maade võõrandamist eraomanikelt ette näinud.

Metsaomanikele, kes on oma metsi majandanud heaperemehelikult ning on taganud seal suure elurikkuse, pakutakse kompensatsiooniks maamaksu soodustust, mis jääb keskmiselt vahemikku 3-6 eurot hektari kohta aastas. See on kuni paar tuhat korda väiksem investeeringu tegelikust väärtusest ehk metsaomanikul tuleks oodata 2000 aastat tema poolt metsa investeeritud raha tagasi saamiseks. Selline lähenemine ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Eesti Erametsaliit leiab, et riik ei saa uute kaitsealade loomisel enam senise „riigi võimaluste põhise“ ja omanikke riivava kompensatsioonimehhanismiga jätkata, vaid omanikele tuleb tasuda kompensatsiooni õiglaselt ning koheselt. Vahendid selleks peab planeerima juba 2015. aasta eelarvesse.

Edaspidi tuleks riigil kaitsealade loomise puhul kindlasti arvestada ka sellega kaasnevaid suuri kulusid ja ulatuslikku mõju maapiirkondadele. Alles kõiki kaasnevaid tegureid hinnates saab teha otsuse, kas kaitseala loomine ning rangete piirangute seadmine on otstarbekas või on lahenduseks avatud koostöö metsaomanikega.

Eesti Erametsaliit tegi Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile oma kirjas ettepaneku kohtumiseks töörühmade tasemel, et veelkord läbi arutada kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, kaitseala piirid, sh sihtkaitsevööndite asukohad, rakendatavate kaitsemeetmete põhjendatus jms küsimused.

Eesti Erametsaliidu seisukohad:

•         EEML pooldab Nabala piiranguvööndi moodustamist kohaliku karstiala kaitsmiseks, kuid peab põhjendamatuks metsa majandamisele ulatuslike piirangute kehtestamist; 

•         kaitseala loomisel tuleb riigi esindajatel arvestada maaomanike huvidega ning tagada nende tegelik kaasamine otsustusprotsessi;

•         uute kaitsealade kavandamisel tuleb riigil arvestada kulutustega ökosüsteemi teenustele. Piirangud tuleb maaomanikele hüvitada õiglaselt ning koheselt. Looduskaitsealasid tuleb kavandada vastavalt riigi tegelikele võimalustele.