Arco Vara: Euroheinateo piiramine pidurdab põllumaade hinnakasvu

Põllumaade hinnakasv võib varasema tempoga võrreldes aeglustuda, analüüsib Arco Vara põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld.

Sellel aasta esimeses pooles on põllumaade tehingute arv esimest korda viimase nelja aasta jooksul languses. „Hinnakasvu aeglustumist on tunda juba sel suvel,” täpsustas Põld. „Hinnad pole viimasel ajal enam nii hullult tõusnud kui eelnevad kolm-neli aastat.” Juunis toimus maa-ameti andmetel haritava maaga 101 tehingut. Keskmine hektarihind oli 1960 eurot, mediaanhind 2015 eurot ja maksimumhind 2881 eurot.

Alates 2014. aasta algusest on omanikku vahetanud 880 haritavat maad. 2013. aasta samal perioodil toimus haritava maaga 913 tehingut, kuid hektari keskmine hind oli tänavusest ligikaudu 300 eurot madalam. Statistikast on näha, et keskmine hind kasvas viimasel ajal 200-300 eurot aastas, jõudsalt suurenes ka tehingute arv. Maksimaalne hektarihind püsis jonnakalt samal tasemel, 3000 euro lähedal.

Pindalatoetust makstakse mitte üksnes maa omanikele, vaid seda saavad taotleda ka rentnikud. Toetustest ja rendihindadest teadlike maaomanike puhul ulatub rendihind 80%-ni makstast toetusest, kuid hea mullaviljakusega ning suurema nõudlusega piirkondades võivad rendihinnad ületada pindalatoetust ka kaks korda.

Margus Põld avaldas arvamust, et maa rendihinnad pindalatoetuste vähenemisest või kaotamisest ei muutu. Samuti püsib ilmselt investorite huvi põllumaid kokku osta. Erinevaid maade kokkuostjaid on praegu väga palju ja need investorid, kel ei õnnestu maid kohe välja rentida, lasevad need niita ning võtavad n-ö praegu välja üksnes pindalatoetuse.

Põllumajandusministeerium teatas juuli algul, et kavandab aastatel 2015-2020 piirata pindalatoetuste maksmist rohu hekseldajaile. Praegu saab vaid korra aastas toimuva hooldusniidu eest pindalatoetust kümnendik toetusõiguslikust maast.

Viimase 10 aasta jooksul on rohu hekseldamise eest võetava toetuse maht enam kui kahekordistunud. Kui 2004 oli rohu hekseldajate kasutuses 27000 ha maad, siis tänavu on sellist maad tervelt 60000 ha. Pindalatoetuse õigusliku maa osas tervikuna sellist kasvu näha pole. 2004. aastal omas toetuse õigust 818000 ha ja nüüd 924000 ha.

Põllumajandusminister Ivari Padar on öelnud, et pindalatoetused on muutunud hulga maaomanike jaoks lausa omaette äriks, mis takistab põllumajandusmaa sihipärast kasutamist.

Pindalatoetused on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast, mille eesmärk on tagada toidutootmise jätkusuutlikkust ja pehmendada seejuures maaomanike ning tootjate jaoks turunõudluse mõjusid. Eestis maksti rohu hekseldamise eest pindalatoetusi hoidmaks ära sööti jäänud põllumaa võsasse kasvamist.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul on praegu tootmismaa järele piisavalt nõudlust, mis tähendab ühtlasi, et vajadus maad võsastumise eest kaitsta on ära langenud. Seega pole vaja maksta toetust ka rohu hekseldamise eest.

Aastatel 2014-2020 makstakse põllumajanduslikke otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro ulatuses.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised