Esmased andmed näitavad, et varajaste sortide keskmine saagitase on üle keskmise. ‘Ramiro’ esialgne saak 6,5 t/ha (puhastamata viljast, arvutatud 14% niiskusesisaldusele), ‘Fredise’ saak 5,5 t/ha; ‘Ada’ 7,3 t/ha; ‘Širvinta1’ 7,9 t/ha; ‘Sani’ 8,0t/ha; ‘Edvins’ 7,7 t/ha.
Esialgsed proteiinisisalduse mõõtmised näitavad, et vili vastab saiavilja nõuetele. Varajastest sortidest kõige kõrgema proteiinisisaldusega ‘Fredis’ 15,2 % ja kleepevalgu sisaldus 36,4%, ‘Ada’ proteiin 13,4%, kleepevalk 31,0%; ‘Edvins’ vastavalt 13,1% ja 30,1%; ‘Ramiro’ 13,0% ja 30,6%; ‘Širvinta 1’ 12,7% ja 30,1%; ‘Sani’ 11,9% ja 27,0%.
Need on siiski vaid esialgsed andmed ja kui saagid on salves ning kõik katselapilt koristatud vili korralikult sorteeritud, tehakse uued analüüsid.
Suure talvekahjustusega aastatel on kollektsiioonkatse keskmine saak olnud 3,1 t/ha, parimatel aastatel aga 8,5 t/ha (andmed alates 2000. aastast). Kollektsioonkatse sortide keskmine proteiinisisaldus on erinevatel aastatel jäänud vahemikku 8,5-15,2% ja kleepevalgu sisaldus on olnud erinevatel aastatel 13,9-35,3%.
Kokkuvõtte koostas Reine Koppel, talinisu aretaja, Eesti Taimekasvatuse Instituut