Autor: Kaisa Gabral • 8. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab Jaanus Murakas:

Kuidas on Venemaa piirang teie ettevõttele tänaseks juba mõjunud?

See mõjutab kõiki ettevõtted. Ajakirjanduse arusaam on olnud siiani, et piirang puudutab ainult neid ettevõtteid, kes sinna müüvad. Jah, see puudutab eelkõige neid, kuid tegelikult puudutab kõiki ettevõtteid, kes nendes sektorites tegutsevad. See jätab jälje kogu sektorile. Kaubaveod, mis enne Venemaale läksid, peavad nüüd minema mujale. Teatud turgudel tekib tõmblemine ja ülepakkumine. See toob kaasa hinnalangused. Kõige suurem kannataja on aga talumees. Kui hinnad lähevad langusesse - kas siis piimahind või muu -, siis kaotavadki just põllumehed.

Riigid peavad leidma väljapääsu. On olemas kriisprogrammid, et põllumehed ei pankrotistuks selle lühiajalise segaduse tõttu.

Kas Eesti riik võiks ka põllumehi kuidagi toetada?

Euroopa Liidus on kriisiks ette nähtud toetussummad, kui põllumeeste väljamüügihinnad lähevad nii madalale. Terves maailmas on teada, et põllumajandusfirmasid pole nullist luua võimalik, ülesehitamiseks läheb liiga palju raha. Selleks need toetusummad ongi.

Me elame ju maailmas, kus ennustatakse kogu aeg, et toitu jääb järjest vähemaks, kuid inimeste arv kasvab. Pole strateegiliselt tark lasta lühiajalistel kriisidel toidutootmist vähendada ja põllumehi pankrotti lasta. Siis pole kahe aasta pärast enam süüa ja toidu hinnad on ülikõrged.

Kui palju teie ettevõte Venemaale müüs?

Me ei müü Venemaale juba jaanuarist saati, alates sellest, kui Eesti piima- ja kalatööstustele piir kinni pandi. Meie müügiload juuli alguses küll taastati, valmistasime just esimesi koormaid ette, kuid ei jõudnud neid veel teele panna. Meil on venekeelsete siltidega koormaid nüüd ladudes.

Mis sellest kaubast nüüd saab?

Eks see kaup tekitab meile nüüd kahju, see tuleb kas ümber pakendada või pooltootena maha müüa. Selline probleem on praegu väga paljudel Euroopa tööstustel. Euroopa ja Venemaa toidukaubandus on väga suur, iga päev laetakse ju sadu ja sadu autosid toitu täis ja saadetakse sinnapoole teele. Praegu kõik Euroopa toidutöösturid on hädas venekeelsete etikettidega toodanguga, mis pidi Venemaale müüki minema. See on nüüd fakt jah, et koormad üle piiri ei saa.

Kui suurt rahalist kahju te ümbertootmise tõttu saate nüüd?

See rahaline kahju, mis meil toodete ümberpakendamisega on – kui kogu see kriis piirduks nende kahjudega, siis see polekski kriis. Täna me sellele ei mõtlegi. Me mõtleme, kui sügavaks ja pikaajaliseks praegune olukord kujuneb. Sellist totaalset piirangut või blokki ole Venemaa kunagi teinud. Ta on pannud kinni küll Saksa piimatehaseid, Eesti ja Leedu piimatehaseid, aga selline kogu ELi toiduekspordi peatamine on viimase 50-60 aasta jooksul esimest korda. Meil pole praktikat ja me ei tea, kui suur mõju neil on. Aga meil on kartus, et see mõju tuleb suurem, kui me arvame.

Millistel lähiturgudel võib nüüd toodangu ülepakkumine tulla?

Kui kõik ettevõtted üritavad oma kaupa müüa nn maailmaturul, mis on igasugune reguleerimata turg, siis kõik sinna paratamatult ei mahu. Hetkel on maailmaturu üks suuremaid tegijad Uus-Meremaa, kuid viimasel ajal on ka nende pakkumistel hinnad langenud. Maailmaturul pole ka midagi head ootamas. Muu nõudlus on maailmaturul madal. Ka Hiina, kes on seni olnud suur ostja, on paar kuud olnud suhteliselt vaikne, Hiinas on ka päris suured varud. Vene piirang tuli valusal hetkel – kogu globaalne turg on ka piimatoodete osas madalseisus.

Mida teie Vene partnerid sellest asjast arvavad?

Eks ärimehed on pragmaatilised, üritame poliitilisi statemente vältida. Kuid eks seal on paljud ikka mures, see on paljude inimeste leib. Alates tollimaakleritest, transpordist, hulgifirmadest, jaekaubandusest, logistikutest – see toob kaasa tööpuuduse teatud firmades. Vene valitsus on öelnud, et nende eesmärk on arendada kodumaist toidutootmist ja töötlevat tööstust.