Autor: Kaisa Gabral • 8. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Peale seda, kui Eestist elussigade eksport Venemaale kinni pandi, on meie eksport Venemaale viimastel aegadel olnud tühine. Tegemist on ebastabiilse ja ettearvamatu turuga, ja me pole sinna väga palju panustanud,“ nentis Horm. Ta lisas, et Atria ekspordib Venemaale 2-3% ettevõtte käibest.

„Euroopa Liit on viinud Venemaale tohututes kilodes, suurusjärgus 700 miljonit kilo liha aastas. Kõik see liha jääb nüüd Euroopa Liitu, kes peab endale uue turu otsima. Sisuliselt on Euroopa Liidus sealiha ületootmine. Suured eksportijad nagu Taani ,Hispaania, Saksamaa ja Holland – nende jaoks on see ülitõsine tagaslöök,“ rääkis Horm.

Liha omahind Hormi sõnul ei kuku, sest see sõltub viljahinnast, mis praegu ei kuku. Samas nentis ta, et pinged on ka lihahinna ümber suured.

„Rakvere lihakombinaati ja meid mõjutab see sealiha impordikeeld Eesti tootjaist kõige rohkem. Kuid Venemaa turg on viimastel aastatel olnud oma käitumise ja otsustega täiesti ettearvamatu," seletas Horm põhjuseid, miks ettevõtted Venemaa turule enam nii palju panustanud ei ole.