Autor: Kaisa Gabral • 13. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Riik peaks ka astuma samme – töö pealt olevates maksetes teha makepuhkuseid näiteks? Et töökohad säiliksid ja ettevõtteid ei tabaks pankrotid," rääkis Noormägi. Kõige raskemas seisus on tema sõnul hetkel Eesti kilu. Venemaa kasutab seda toorainet oma kalatehaste jaoks.

"Oleme otsinud viimased 7-8 aastat uusi turge. Alternatiivturud kilule ja räimele – sel aastal oleme Namiibiasse ja Mosabiiki viinud 500 tonni külmutatud kilu ja räime. Kuid see maa on poliitiliselt hell, ei saa rohkem suuremaid koguseid viia ja liigasuuri riske võtta," rääkis Noormägi kalanduse Vene sanktsioonidest tingitud murekohtadest.

Mai kuus sisenes kalandussektor kalakonservidega Jaapani turule, kuid selle turu käivitumine võtab aega vähemalt kaks ja pool aastat.

Eestlane tarvitab Noormägi sõnul vähe kala ja hinnad on stabiilsed olnud viimased 4-5 aastat. "Kui te arvate, et Norra lõhe läheb odavamaks, siis ei lähe mitte. Eesti tavatarbija jaoks situatsioon ei muutu, muutub töötlejate jaoks. Eesti müüb kala ja kalatooteid ligi 60 riiki," rääkis Noormägi.

"Eesti kala oli, on ja jääb. Meil algas see juba varem peale, kui Venemaa piiras eksporti. Mingil moel on lahti jäetud Venemaale kalakonservid – sprottide müük, vürtsikilu müük ja heeringas - neid on veel võimalik müüa Venemaale," rääkis Noormägi.