Autor: Marta Jaakson • 14. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Venemaa tagasilöök ei puuduta enam ainult neid ettevõtteid, kes Venemaale müüsid, vaid kogu sektorit, sest tänaseks on farmeritele makstavad piimahinnad langenud või langemas 50 protsenti,“ rõhutas ta.

Murakas rääkis, et Venemaale müüs E-piim võrdlemisi laia sortimenti,  mis suuresti ühtis Eestis müüdavate kaupadega. Murakas nentis, et Vene turg oli hea seetõttu, et sinna sai müüa kõrgema lisandväärtusega tooteid, ehk siis lisaks lihtsalt tooraine müügile ka juba lõpptarbijale mõeldud tooteid ning nende eest paremat hinda küsida.

Vene turu äralangemise järel jäävad täna kasutuseta Vene turule mõeldud pakendid. „Ettevõtetel on neid ladudes väga suure raha eest ja need pakendid jäävad lihtsalt seisma,“ nentis ta. Murakas märkis, et toodete puhul, mis on juba vene keelsetesse pakenditesse pakendatud on küsimus, kas tooted pakendatakse lihtsalt ümber või võetakse eeskuju Soomest.

Nimelt lubas Soome veterinaaramet ajutiselt müüa soomlastele tooteid vene keelse pakendiga. Kauplauses peab aga olema toote juures silt, mida see toode sisaldab.  See vähendab nende ettevõtete kulusid, kes niigi kannatavad turu kadumise tõttu kahju.

Viimase kaheksa kuu jooksul on piimatoodete eksport Venemaale langenud pea neli korda, Venemaa sanktsioonidest sai aga jäämäe tipp. Kui aasta varem eksporditi jaanuarist augustini piimatooteid statistikaameti andmeil  Venemaale ligi 50 miljoni euro väärtuses, siis sama aja vältel on tänavu summa kahanenud 15 miljoni euroni, piimatöösturid märgivad aga, et kriis ei puuduta ainult neid, kes Venemaale eksportisid vaid kogu sektorit. Venemaale jõudis kogu Eestist eksporditavast kaubast 19, 2 protsenti, millest piimatooted moodustasid 20 protsenti.