Toidutööstust räsib kolm halba uudist

Maailmaturul hinnalangus, Venemaa boikotib, sigadel katk

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduhinna indeks langes juulis käesoleva aasta madalaimale tasemele. Ootamatult lisandus augusti alguses Venemaa kehtestatud boikott Euroopa Liidu, USA ja mitmete teiste riikide toiduainete sisseveo suhtes.

Kuidas toiduhindade odavnemine maailmaturul ning Venemaa sanktsioonid mõjutavad Eesti toiduainetööstusi? Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus nentis, et kindlasti mõjutab toiduhindade odavnemine välisturgudel ka Eesti toidutööstusi ja põllumajandustootjaid, sest oleme osa Euroopa Liidu ja maailma majandusest.

„Kui toidutoorme hinnad langevad, siis esimesena satuvad löögi alla esmatootjad põllumehed. Venemaa piirangute tõttu on häiritud tavapärased tarnekanalid ja paljude Euroopa Liidu liikmesriikide tootjad otsivad uusi turge,“ selgitas Sõrmus. Ta lisas, et kui Venemaa turule samas mahus alternatiivseid turge ei suudeta leida, siis on oht, et nn „ülejäägid“ jõuavad ka tootmiskuludest madalama hinnaga tööstustoormena Eesti turule ning suruvad konkurentsist välja kohaliku tooraine.

Ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp leiab, et viimastel kuudel maailmaturu toiduhinna langusest rohkem mõjutavad Eesti toiduainetööstusi poliitilised otsused Venemaalt. Need muudavad turu heitlikuks ja prognoosimatuks.

Venemaa sanktsioonide mõjust rääkides leidis Potisepp, et kahtlemata tekitab iga piirang tagasilööke. „Õnneks on meie pikaajalised kogemused Venemaaga kaubandussuhetes õpetanud riske hajutama. Kui tänavu moodustas eksport Venemaale viiendiku kogu toiduainete ekspordist, siis paar aastat tagasi oli see maht palju suurem. Ka selleaastased Venemaa seatud piirangud piimatoodetele ja kalale on oma mõju avaldanud. Kuid nüüd tuleb arvestada, et piirang puudutab kogu Euroopat ja üle jääb kogu Euroopa Venemaale viidav kaup. Seega tuleb alternatiive hakata otsima Aasia turgudelt,“ nentis Potisepp.

Ta lisas, et kuigi võrreldes teiste riikidega on Eesti mahud väiksed, lohutab see iga üksikut tootjat vähe. „Tööstused saavad ajutiselt tootmismahte vähendada. Toorainet hakkab aga üle jääma ning selle realiseerimiseks tuleb muu võimalus leida. Lühiajaliselt võib see ka hindu mõjutada,“ kinnitas Sirje Potisepp. Toiduainetööstuste juhi teeb aga murelikuks veel üks oht. „Suurem probleem kui Venemaa sanktsioonid võib meid aga siis ees oodata, kui Eestisse peaks jõudma sigade katk.“

 

KOMMENTAAR

Eesti põllumajandustootjate sissetulek tõsise surve all

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja

Venemaa impordipiirangute mõju põllumajandus- ja toidusektorile tuleb hinnata erinevate põllumajandussektorit tabanud negatiivsete asjaolude kontekstis. Põllumajandussaaduste (eelkõige teravili ja piim) kokkuostuhinnad on olnud langevas trendis. Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest. Sealiha hinda on negatiivselt mõjutanud Venemaa varasemad piirangud ELi sealihatootjate suhtes seoses Aafrika seakatku juhtumite avastamisega Leedus ja Poolas. Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske. Lisaks saavad nii piimatootjad kui veise- ja teraviljakasvatajad tänavu kuni 40% vähem otsetoetusi, kuna riigieelarves pole vahendeid täiendavate üleminekutoetuste maksmiseks. Kokkuvõttes on Eesti põllumajandustootjate sissetulekud väga tõsise surve all ja riik peaks rakendama meetmeid tekkinud olukorra leevendamiseks.

Osale arutelus

  • Helena Saar

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised