Põlluinfo: Muutlikud ilmad ei soosi koristustöid

Viimase nädala muutlikud ilmad kahjuks ei ole soosinud koristustöid, kuid tänaseks võib öelda, et pool saagist on salves.

Iga kaotatud koristuspäev põhjustab teraviljal kvaliteedi langust ning soodustab pähikutel arenevaid nõgihallitusseeni. Mõnikord suureneb ka üldtoksilisus, samuti toimub valminud vilja intensiivne asustamine Fusarium seentega. Visuaalselt näeme, et vilja kuldne värvus muutub halliks. Hilinenud koristamisel tekib oht juba põllul mükotoksiinide tekkimise alguseks. Kiire kuivatamise ja järelkäitlemisega võib oluliselt mükotoksiinide riski vähendada.

Umbrohuseemned on üheks suurimaks ohuks koristatud viljas ja võivad käivitada vilja riknemise ahelreaktsiooni. Mida lühem on aeg koristamise ja kuivatamise ning eelpuhastamise vahel, seda väiksem on võimalus hallitusseentel paljunemiseks ja toksiinide tekkeks.

Kuna peen- ja vigastatud terad on sageli fusarioosist nakatatud, on ka nende väljasorteerimine vilja paremaks säilimiseks ja toksiinide tekkimise vältimiseks oluline.

Fusarium seentest ehk punakastest nakatunud terad on roosa värvusega, tuhmid, läiketud ja krimpsus või kõlujad. Kergema erikaalu tõttu on vähemalt osa neist võimalik tuulaja abil välja sorteerida, vähendades sellega ka mükotoksiinide riski. Kui põllul on mükotoksiinide teke juba alanud, võib kiire kuivatamine peatada nii hallitusseente arvukuse tõusu kui ka mükotoksiinide edasise tekke. Hallitusseentega nakatunud viljal on iseloomulik hallituse või kopituse lõhn, sordile omane värvus on tuhmunud või kadunud. Normaalsest värvusest kõrvalekalle ja hallituste lõhna olemasolu on tera riknemise tunnusteks, samuti võib see olla mükotoksiinide riskile viitavaks tunnuseks.

Loodetavasti „peaaktsionär“ soosib koristustöid ja aitab hoia vilja kvaliteeti.

Lähenemas on aga taliviljakülvi periood

Selle nädala lõpus tehakse ilmselt algust rukki külvidega. Rukis tuleb külvata varem kui nisu, kuna tal peab saama areneda sügisel umbes 3-5 võrset, et oleks kuhu koguda talvitumiseks vajalikud varuained. Väiksema võrsete arvuga taimed ei kogu piisavalt varuaineid ning võivad talvel hukkuda. Septembri esimeseks pooleks peaks saama rukis külvatud. Kui rukis külvata liiga hilja, võrsub ta küll ka edasi kevadel, kuid kevadistel võrsetel olevad pead on lühemad, pähikute arv on väiksem ja sellega jääb saagikus madalamaks.

Talinisu külviaeg on pisut hilisem ja oluliselt pikem. Praktika näitab, et normaalse sügise korral võib edukalt külvata septembri lõpuni. Kahjuks ilma on väga raske ette ennustada ja mõnel aastal võib vegetatsioon lõppeda juba oktoobri keskel.

Taliviljad peavad jõudma koguda tagavaraainetena süsivesikuid lehtedesse ja võrsesõlmedesse. Selleks on neil vaja 40-60 päeva jooksul efektiivse temperatuuri (üle 5?) summat 250-300? või aktiivseid temperatuure (keskmine temperatuur üle 5?) umbes 500?.

Kvaliteetne seeme on väga tähtis, see tagab külvamisel ühtlase tärkamise ja arengu. Soovitatav on kasutada eelmise aasta seemet, kuna tänavune seeme ei pruugi olla veel füsioloogiliselt valmis.

Külvisenorm sõltub talivilja liigi ja sordi bioloogilistest omadustest, mullaviljakusest, külviajast ja ilmast. Valdavalt külvatakse ruutmeetrile talirukist 550-600 ja talinisu 450-550 idanevat tera.

Loe pikemalt nii seemne valikust, külvisenormist kui puhtimisest SIIT.

 

 

Osale arutelus

  • Tiiu Annuk

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised