Viljelusvõistlusel jahib suurimaid saake rekordarv võistlejaid

Tänavu kümnendat juubelit tähistavale Viljelusvõistlusele on registreerunud rekordarv võistlejaid, kokku 28 taimekasvatajat 55 põlluga.

„Kui varasematel aastatel tuli põllumehi veenda osalema, siis seekord tekkis juba hirm, et kas jõuame kõikide soovijate põlde ära hinnata. Sellele vaatamata püüame kõikide  registreerunute juurde ikkagi jõuda, põldude arvu peame aga piirama,“ rääkis üks võistluste korraldaja, Baltic Agro ASi arendusdirektor  Margus Ameerikas. „Meeldiv on ka, et pooled osalejad on juba varasematel aastatel võistelnud aga 12 soovijat on esmakordselt sellel võistlusel oma põllud välja pakkunud. Osalejaid on ühtlaselt üle kogu Eesti. Põllud on ilusad ning arvatavasti saavad nii mõnedki senised rekordsaagid ületatud,“ nentis Ameerikas.

Läbi aastate on enim võisteldud nisupõldudega. Ka sel aastal on võistlemas 21 nisupõldu. Rapsipõlde on registreeritud võistlusele 18, millest 3 suvirapsi, 2 talirüpsi ja ülejäänud talirapsid. Rukis on esindatud 13 põlluga, enamasti hübriidsed sordid, kuid ka Sangaste ja maherukis on võistluses. Oder on olnud läbi aastate suurima kasvupinnaga, kuid võistluskultuurina tagasihoidlik. Ka seekord registreeriti vaid 5 odrapõldu, millest 1 talioder. Kaerapõlde on tänavusel võistlusel 4.

PANE TÄEHELE Võsitlustules 29 viljakasvataja põllud

Võistlustulle astuvad: Argo Must Koolimaa talu, Bioman Agro OÜ, Clahel OÜ, FIE Erki Oidermaa, FIE Kaupo Puhasmets, Halinga OÜ, Kaarli Tulundusühistu, Kaido Kirst Nuudi talu FIE, Karinu PM OÜ, Kõlliste talu, Kõo-Agro OÜ, Küti Mõis, Luunja Mõis, Lõuna-Antsu talu, Mudasilla talu, Mäe Talu, Nõmmepere Aiandustalu, Pae farmer, Rein Jurs FIE, Rocmar PM OÜ, Rämsi Agro OÜ, Saimre Viljakasvatuse OÜ, Savikoti Agro, Setra Mõis OÜ, Tammiku Agro OÜ, Valjala POÜ, Vardja Masinaühistu, Voore Farm ja Väätsa Agro OÜ.

Kaupo Puhasmets võistleb ainsana taliodraga

Lääne-Virumaal Lokuta külas kasvatab teraviljakasvataja Kaupo Puhasmets 5,5 hektaril taliotra Matros. Viljelusvõistlusel osaleb Puhasmets esmakordselt.

Noormees on värskelt õppinud põllumajandust Säreveres. Ta on saanud head nõu ka oma isalt, kellel on juba pikaajaline teravilja kasvatamise kogemus. Peremehe hobiks on ka pidevalt uute ja huvitavate sortide katsetamine.

„Mullastiku osas on võistluspõld kehvapoolne. Meil on ka teine taliodra põld, kus on pilt parem aga see on liiga väike. Võistluseks andsime üles just selle, 5,5 hektari suuruse põllu. Eelviljana sai kasvatatud hernest, mingit imet agrotehnika osas ei teinud. Tänavune saak tõotab tulla hea, ma arvan, et 5 tonni hektarile tuleb ära, kuigi kevad oli jahe,“ rääkis Puhasmets.

Kokku on Puhasmetsal 350 hektarit põldu, üle poole on rendimaa. „Kasvatame nisu ja otra, hernest, uba. Isegi lina on kasvatatud. Rapsi me ei kasvata, ei jõua talirapsile põldu ette valmistada. Põllud on ka liiga kivised,“ selgitas Puhasmets.

 

 

 

 

 

 

 

Väätsa Agro osaleb suurima võistluspõlluga

Ettevõte kasvatab 86. hektarilisel põllul talinisu Olivin. Tegu on tänavuse viljelusvõistluse suurima võistluspõlluga.

Talinisu põld on kena. Kuid lisaks on võistluses ka talirapsi põld, kus kasvab 10,9 hektaril sort Dk Sequoia. Väätsa Agro agronoomi Anneli Tihu sõnul on mõlemad võistluspõllud hästi välja tulnud. „Eelmisel aastal kasvatasime esmakordselt talirapsi, sel aastal juba võistleme. Talirapsi eelviljaks oli põldhein, talinisul oli eelviljaks suviraps. Enamus kasvatatavast teraviljast läheb meil oma loomadele söödaks,“ rääkis Tihu.

„Meil on 4200 hektarit põlde. Külvikorrad on lihtsad, sorte on võimalikult vähe. 2600 hektarit on rohumaad, maisi on 125 hektarit ja ülejäänud on teraviljade all,“ tutvustas Tihu Väätsa Agrot.

Tema ütlusel on mullad Väätsa Agro põldudel viljakad. Viljelusvõistlusel võistlemisele ei mõeldud enne kevadet ja väetati pigem vähem, et kogu ettevõtte põldudel oleks stabiilne, ühtlane tase. „Sel aastal teeme jälle oma põldudele täis mullaanalüüsid, kiiranalüüs on näidanud väikest magneesiumipuudust,“ rääkis Tihu.

Taimekaitsetööd said Tihu kinnitusel aga tänavu tehtud kõik õigeaegselt. Õitsemise ajal ongi põhiline taimekaitse, mis annab Tihu väitel 60% taimesaagist. „Viimane pritsimine tuleb sättida õitsemise aega, see on üks põhiline võti heaks saagiks,“ selgitas ta.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised