Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Läheneb 31. raiespordi MM

Juba nelja päeva pärast, 10. septembril, avatakse Šveitsis Brienzis 31. raiespordi maailmameistrivõistlused. Euroopa riikide võistlejatele pakuvad konkurentsi ka Jaapani ja Ecuadori tiimid. Eestit esindavad Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Sulev Tooming (profiklass) ning Luua Metsanduskooli õpilane Jarro Mihkelson (juunior).

Maailmameistrivõistluste programm algab kolmapäeval (10.09.) osalejate varustuse ja saagide tehnilise kontrolliga, esimene võistluspäev on neljapäev (11.09.). Võistlused algavad puu langetamisega, millele järgnevad n-ö „platsialad“. Ühtekokku on võistlusalasid viis (langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine), maailmameistrid selguvad nii meeskondlikus kui individuaalarvestuses (eraldi selgitatakse ka parimad juuniorid).

Võitjate autasustamine toimub kahes osas – langetamise ja tehniliste alade võitjaid austatakse reedel, 12. septembril ning laupäeval, 13. septembri õhtul pärjatakse tiitlivõitjaid individuaal- ja meeskondlikus arvestuses.

Võistlusalade kirjeldused:

Langetamine

Puu langetamisel on eesmärgiks tabada puust 15 meetri kaugusele võistleja poolt määratud asukohta paigaldatud suunatikku. Edukaks soorituseks on oluline õige langetussuuna valik, tuule, võra kuju jm. tegurite mõju täpne arvestamine. Tähtis on ka langetuslõigete korrektsus, pideriba õiged mõõdud, õige kännu kõrgus. Kõike seda tuleb teha järgides õigeid töö- ja ohutustehnika võtteid. Võistlusala edukal sooritamisel on võimalik saada maksimaalselt 600 punkti, millest 400 langetustäpsuse eest ja ülejäänud 200 kiiruse ja korrektsuse eest. Ülesande sooritamiseks on võistlejal aega maksimaalselt 5 minutit

Saeketi vahetus

Võistlejal tuleb võimalikult kiiresti saelt kett maha võtta, saeplaat ümber pöörata ning vahetuskett peale panna. Uuesti kokku monteerimisel tuleb saekett ja kinnitusmutrid hoolikalt pingutada, sest sama saega tuleb sooritada järgnevad võistlusalad. Saeplaadi kinnitusmehhanismi järgi jagatakse saed kahte gruppi. Erinevatel gruppidel arvestatakse ajapunkte erinevalt. Ketivahetuse eest võivad parimad saada üle 120 punkti. Karistuspunkte saab mutri või keti mahapillamise, saeplaadi pööramata jätmise, keti lohaka pingutuse või valesti paigaldamise eest ning ohutusnõuete rikkumise eest.

Kombineeritud järkamine

Võistleja ülesandeks on lõigata 3-8 cm paksune ketas kahe maapinna suhtes 7 kraadi kaldu asetatud 35 cm läbimõõduga palgi otsast. Mõlemad kettad tuleb eraldada alt ja pealt lõikega nii, et mõlemad lõiked kohtuvad palgi külgedele tõmmatud 10 cm laiustes triipudes. Oluline on lõigete sooritamise kiirus, lõigete täpne kokkujuhtimine, ketaste õige paksus ja ohutusnormide järgimine. Selle võistlusala sooritamise eest on maksimaalselt saadud ligi 200 punkti.

Täpsussaagimine

Täpsussaagimisel on eesmärgiks lõigata 3-8 cm paksune ketas kahe maaslamava palgi otstest nii, et saag ei puudutaks palkide all maapinnaga tasa asetsevat saepuruga kaetud planku. Planku lõikamise korral on võistlustulemus selle palgi eest automaatselt null. Lõiked tuleb teha risti palgi pikiteljega. Hinnatakse soorituse kiirust, lõigete korrektsust ja ohutusnormide järgimist. Maksimaalselt on ala eest võimalik saada umbes 240 punkti

Okste laasimine

Laasitavale (ümaraks treitud) tüvele on sisse puuritud-löödud 30 kasepuust treitud 33 mm läbimõõduga tehisoksa. Laasimisel on ülesandeks võimalikult kiiresti lõigata tüvelt kõik oksad, vältides seejuures liiga pikkade oksatüügaste jätmist või tüvele sisselõigete tegemist. Karistuspunkte võib saada lisaks normaja (30 sek) ületamisele ja laasimiskvaliteedi eksimustele ka tööohutusnõuete rikkumise eest. Laasimise eest on võimalik saada üle 440 punkti, neist 200 töö kvaliteedi eest ja ülejäänud soorituse kiiruse eest.

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960