23. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

NB! OECD värske põllumajanduspoliitikate seire ja hindamise aruanne on huvitav lugemine eriti neile, kes sihivad uusi turge Euroopast väljaspool ja keda huvitab EL põllumajanduspoliitika võrdlus teiste OECD riikidega.

Ühel või teisel viisil põllumajandustootjateni jõudvad toetused (194 mld EUR aastas) moodustavad OECD riikides keskmiselt 18% põllumajandustootjate sissetulekutest. Aasta varem oli osakaal veel 19% ning 30 aasta eest ulatus keskmine toetus OECD riikides 37%-ni tootja tuludest.

Euroopa Liidu toetused küündisid mullu 19%-ni tootja sissetulekust, mis ületab veidi OECD keskmist. Olgu ka öeldud, et EL liikmetest kuulub OECD-sse 21 riiki.

Riigiti ulatuvad toetused 3-60 protsendini sissetulekutest

Kuigi OECD keskmised toetustetasemed pigem kahanevad, on ka riike, kus tootjatoetused on kasvanud, nt Korea. Märkimisväärselt madal on toetus – ca 3% tootjate sissetulekust – vaid Austraalias, Tšiilis ja Uus-Meremaal. Tšiilis makstakse toetusi sisendite kasutajatele ja Austraalias ning Uus-Meremaal piirduvad riigi toetusmeetmed turvavõrgustikuga (ikalduste ja ilmakahjude kompenseerimine) ning investeeringutega infrastruktuuri, teadusesse ja arendusse. Islandil, Koreas, Norras, Jaapanis ja Šveitsis ulatub toetuste tase aga koguni 45-60%-ni põllumajandustootjate sissetulekust.

Võrdlustes eristatakse tavaliselt toetusi tootjale, tarbijale ja töötlevale tööstusele või kogu sektorile. Erinevate toetuste hindamiseks on OECDs mitmeid meetodikaid, millest aruandes on põhjalik ülevaade saaduste kaupa. Järgmises tabelis on tootjatoetuse erinevad liigid ja tasemed OECD riikides:

Hinnanguliselt on OECD riikide põllumeeste tulud avaliku sektori toel keskmiselt ca 23% kõrgemad, kui need oleksid seda vaid maailmaturu hindade toel, ilma toetusteta. Mõned toetuste liigid moonutavad saaduste hindasid ja selle tulemusena on OECD hinnangul liikmesriikides tootjahinnad ca 10% kõrgemad maailmaturu hindadest.

Riigid järgivad OECD soovitusi

Kui Eestis on toetused tootmisest lahti seotud juba 10 aastat, siis OECD riikide toetustest ligi pooled on ikka veel turgu moonutavad – sellised maksed mõjutavad saaduste või sisendite (nt väetis, taimekaitsevahendid) hindu turul. Keskkonna säilitamisele suunatud toetuste osa moodustab aga OECD hinnangul liiga väikese osa kogu meetmete paketist.

Üldiselt riigid järgivad OECD soovitusi ja, kuigi erineva tempoga, reformivad põllumajandust toetuste tootmisest lahtisidumise suunas. See tähendab, et üha enam makstakse toetusi, mis ei limiteeri põllumajandustootjate tootmisotsuseid ning ei moonuta turusignaale.

Aruandest selgub, et peale Euroopa Liidu on põllumajandusreformid toimunud veel mitmes OECD riigis. Tänavu algas näiteks Kanadas uus programm, mis keskendub enam pikaajalistele investeeringutele, mis kasvataks tootlikkust, kuid säästaks ka loodust ja ressursse. Samas pole Kanada seni loobunud tootmiskvootidest. Jaapan alustab riisikvootide järk-järgulise kaotamisega ja toetuste suunamisega vaid nn tuumik-tootjatele. Mehhiko taastas toetused sisendite ostul. Šveits reformib oma põllumajandustoetusi spetsiifiliste tootmispraktikate ja loomakasvatusest lahtisidumise suunas. Tänavu hakkab kehtima ka USA uus põllumajandusseadus, mis asendab sissetulekutoetused erinevate tulukindlustusskeemidega. Erinevatest uutest meetmetest on aruandes täpsemalt juttu riikide peatükkides.

Põllumajandus tuleb enam siduda teiste valdkondadega

OECD hinnangul oleks vaja parandada põllumajandussektori võimekust panustamaks riigi üldisesse majanduskasvu ja tööturu edenemisse või innovaatilisse ärikeskkonda. Üle pika aja märgitakse ka OECD riikides poliitikate sidususe olulisust: põllumajanduspoliitikad peaksid muutuma kooskõlas riigi ülejäänud poliitikatega nagu makromajandus-, kaubandus-, keskkond- ja sotsiaalpoliitikad.

OECD soovitused poliitikakujundajatele:

•turule sekkumise asemel tuleks toetusi jagada vähem tootmispõhiselt ja rohkem vajadusepõhiselt- stimuleerides tootlikkust ja jätkusuutlikkust;

•Põllumajanduspoliitikad kooskõlas riigi ülejäänud poliitikatega peaks vähendama strukturaalsed takistusi, mis piiravad investeeringute ja tööjõu liikumist sektorisse.

•Vältida tuleks toetuste sidumist toomisega, sest see põhjustab kõrgemaid kulusid ja turuhälbeid. Edaspidised reformid peaks kaotama kvoodid.

•Efektiivseimad põllumajandustoetused on investeeringud haridusse, infrastruktuuri ja põllumajandusteadusesse.

•Valitsused peaks julgemalt seadma esikohale keskkonda ning ressursside säästlikku kasutamist.

•Tulu- jm kindlustusmeetmed ei tohiks konkureerida turupõhiste kindlustusega, mis rajanevad normaalsetel majandamisriskidel.

OECD leiab, et põllumajandustoetusi peaks sihipärasemalt kasutama: maaelanike sissetulekud peavad kasvama ilma turgu moonutamata. Ka võiksid toetused paremini teenida strateegilisi eesmärke nagu tootlikkuse ja kasumi kasv või keskkonna säästmine. Viimasele on suunatud ka uue Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetusmeetmed.

Aruannet saab (inglise keeles) lugeda SIIT.

Autor: Tiina Vares