Muld: Suurte nimel on tulevik!

Trigon Dairy Farming Estoniale kuuluv Väätsa Agro Lõõla farmikompleks on Eesti suurim. Praegu on farmis 1850 lüpsilehma. Kui kogu projekt saab teostatud, siis saab Lõõlal olema 3300 looma.

Lõõla farmi investeeringu kogumaksumus on 11 miljonit eurot ja selle ehitas Nordecon.

Lõõla farm koosneb hetkel kahest külmast, eterniitkatuse ja tavakardinatega lüpsilaudast. Lisaks on soe laudaosa erivajadustega loomadele. Kompleksi kuulub moodne piimaplokk ja kaasaegsed töötajate olmeruumid. Plaanis on ehitada veel kolmas eelmistega sarnane laudaosa. Pojekti teises etapis on plaan rajada ka biogaasijaam biometaani tootmiseks.

Väätsa Agro juht Margus Muld sõnas, et tänu uue farmi ehitusele, said nad sulgeda Väätsas asuva Ülejõe suurfarmi ja kolm aegunud noorkarjalauta. „11. miljoniline investeering ei läinud mitte ainult sellele kompleksile, vaid me renoveerisime ära veel 2 lauta - vasikalauda ja vana lüpsilehmalauda, kuhu nüüd läheb kogu meie noorkari, alates 5. elukuust ja seal on kohti 1500 loomale,” ütles Muld.

Eeskujuks võeti Ameerika suurfarmid

Et sellist suurt projekti alustada, tuli teha pikk eeltöö ja õppida teiste tehtust.
„Enne farmi ehitust, käisime koos DairyTec OÜ ja DeLaval OÜ esindajatega vaatamas  Ameerika suuri piimafarme ja nende erilisi tehnilisi lahendusi, et leida just meile sobivaim variant,“ rääkis Muld.
Välja sai vaadatud eriti kaasaegsed ja keskkonda säästvad lahendused. Margus Mulla sõnul on nüüd Lõõla farm hea näide sellest, et nii suur tootmiskompleks saab olla äärmiselt keskkonnasõbralik.

Moodne lüpsikarusell on ainulaadne terves Euroopas

Praegu toodab farm 50 tonni piima päevas. Loomad pääsevad lüpsiplatsile läbi automaatse ajamisväravaga lüpsiooteala. Et loomi on palju, on ka ooteala suur ja käsitsi ei ole mõtet seda puhastada. Selle töö tegemiseks tarnis DairyTec OÜ Ameerikast moodsa Flashi-süsteemi.
„Käsitsi ooteala puhastada ei ole mõistlik. Platsi me hoopis n.ö fläššime ehk siis veemahuga uhume ooteala puhtaks. Selleks kogume räästa- ja vihmavee 200kantmeetrisesse kogumiskaevu ning sealt pumbatakse see 41kandisesse mahutisse. Kui suvel ei ole vihmavett, siis meil on olemas madal puurkaev just selle vee võtuks,“ selgitas Muld.

Lehmad lüpstakse kolm korda päevas 80-kohalisel DeLavali PR3100 HD 80 karusell-lüpsiplatsil.
„Meie lauda karusell-lüpsiplats on ainulaadne eelkõige oma suuruse poolest ja ka seetõttu, et see töötab 24 tundi ööpäevas. Tavalahendused Euroopa turule on mõeldud töötama 12-14 tundi ööpäevas. Karusell tehti valmis Uus-Meremaal ja kokku panid selle siin Lõuna-Aafrika töömehed ja neid juhendasid Ameerika juhendajad. Neid meeskondi, kes nii suurt karuselli saavad kokku panna on 3-4 üldse terves maailmas,“ ütles Muld.

Nii olmeplokki kui lüpsiplatsi köetakse piimajahutusveega. Piim voolab läbi soojusvaheti ning see jahutatakse seal juba enne jahutustanki jõudmist viie kraadini. Piimajahutusvesi soojendab veeboilerit ja lüpsiplatsi ning olmeruumide põrandakütet, ülejäänud soojus läheb lehmade joogivette.

Karja haldab Dairy Comp 305


Karja taastootmise paremaks korraldamiseks kasutatakse Remedium ASi ekspertide abi. Lõõla farmis haldab karja karjahaldustarkvara Dairy Comp 305.
„Oleme koos Remediumiga koostanud piimakarjale aretuseesmärgid ning seemendusplaanid, mis sisestatakse Dairy Comp 305 loomakaartidele. See tarkvaralahendus on meile parim. Süsteem on üles seatud selliselt, et kahel korral päevas on garanteeritud ka andmevahetus DeLavali karusell-lüpsiplatsi haldustarvaraga DelPro, see tagab tervikliku ja maksimaalse informatsiooni iga lehma kohta,“ ütles Muld.

Sõnnikukäitlus on kõrgem tase

Loomade eluasemetelt koristatakse sõnnikut automaatsete skreeperitega. Sõnnik kogutakse lauda keskel asetsevasse sõnniku ristkanalisse, sealt  voolab sõnnik edasi lüpsilautade vahel asetsevasse vahepumplasse, kust see pumbatakse edasi separaatorisse, kus vedel ja tahke osa eraldatakse.

Sõnnikukäitlemiseks on ehitatud vedelsõnnikulaguunid, mahutavusega 2 x 50000m3 ja sõnnikuseparaator koos separeeritud sõnniku ladustamise hoone ja platsiga.  
„Meil on kolm separaatorit tahkesõnnikuhoidlas, neist 2 toodavad väiksema kuivainega tahket sõnnikut. Kolmas aga toodab suurema kuivainega sõnnikut, sõnniku kogumahust läheb sinna 20-30%. Seal toimub tahesõnnikust kuivsõnniku komposteerimine, kus 65 kraadi juures hävivad enamus patogeensed bakterid. Kogu protsess kestab 36 tundi. Selliselt saadud puistematerjal läheb loomade allapanuks ja on Eestis ainulaadne lahendus,“ selgitas Muld. „Selle lägamajanduslahenduse tegi meile Latter OÜ, nendelt saime ka lauda lõestuse, uksed, kardinad ja korstnad. Süsteem ise on pärit Hollandist ja selle haldus- ja hoolduskulud on kindlasti odavamad, kui näiteks oleksime kasutanud liivallapanu, mis nähtud Ameerika farmides laialt kasutusel oli.“

Farmielanike söötmisel erilisi uuendusi ei ole

Lehmad saavad söögiks silo, maisi, rapsikooki ja sojat.
„Teravilja vajadus on meil keskmiselt 5000 tonni aastas, selle kasvatame kõik ise. Silo vajadus on 35000 tonni. Et tänavu oli väga hea aasta, siis tootsime lausa 46000 tonni silo. Maisisilo lasime teha teenusena,“ rääkis Muld. „Uudse lahendusena saab välja tuua meie farmis oleva TRIOLIETi söödamikseri, mille ostsime Agriland OÜlt. Mikser on 46 kanti suur ja seda veab 350-hobujõuline Valtra traktor. Söödamikseril on kolm vertikaalset tigu sees, aga uuenduslikuks teeb selle 3-astmega automaatne käigukast. Hind oli ka mõistlik.“

Traktorid eri firmadelt

Margus Mulla sõnul neil erilisi margieelistusi ei ole, pigem soovitakse leida ökonoomseim lahendus just nende mahtude juures. „Tegime Väätsa Agros 2013. aastal tehnikale hanke ja ostsime siia kolm 310 hj John Deere ratastraktorit, ühe 405 hj keskliigendiga 9000-seeria John Deere ja ka John Deere silohekseldi. Lisaks oleme ostnud kõrvale ka Claasi, Valtra ja Massey Fergusoni masinad. Lemmikuid ei ole, praegu proovime erinevaid traktoreid ning vaatame kütte- ja hoolduskulusid,“ kommenteeris Muld.

Suurte nimel on tulevik!

Väätsa Agro juht Margus Muld innustab teisi ettevõtjaid mõtlema ja tegutsema suurelt. „Meie projekt tundub olevat suur aga siin sees olles tundub asi paras ja mõistlik. Julgege teha suuri asju, suurte nimel on tulevik,“ soovitab teistele farmeritele Muld.

TASUB TEADA: Väätsa Agro ASi 2013. aasta majandusnäitajad

Väätsa farmi omanik on Trigon Dairy Farming Estonia, kõige suurema osalusega eraisik on Ingmanite perekond, kes omandas ettevõttest 21% ja ülejäänud 79% kuulub Trigon Agrile.

• 2013. aasta müügitulu oli 6 063 168 eurot, millest 86% moodustas piima müügist saadud tulu;
• 2013. aasta ärikasum oli 695 567 eurot;
• 2013. aasta saadi 999 346 eurot  põllumajandustoetusi;
• Keskmine töötajate arv 2013. aastal oli 123;
• 2013. aastal oli Väätsa Agro farmides farmides 3 701 veist, neist 1 860 lüpsilehma;
• 2013. aastal kasutati kokku 4 520 ha maad.  Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte omandis 2330 ha, kasutusvalduses 78 ha ja pikaajalisel rendil 2 113 ha põllumaad;
• Tootmistegevusega seoses osaleb Väätsa Agro liikmena Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojas, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistus ja Väätsa Maaparandusühistus;
• Suurt tähelepanu pööratakse keskkonnakaitsele ja keskkonnasõbralikule maaviljelusele. Ettevõttele on väljastatud keskkonnakompleksluba.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised