Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Järgmise kuue aasta jooksul on Eestil oma maaelu ja põllumajanduse arendamiseks ning toetamiseks võimalik kasutada ligi kaks miljardit eurot,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Peame neid vahendeid võimalikult mõistlikult kasutama, et 2020. aastaks oleks meie põllumajandus veelgi konkurentsivõimelisem ja maaelu elujõuline.“

Eelnõu reguleerib perioodi 2014-2020 põllumajanduse otsetoetuste, maaelu arengukava toetuste ja turukorralduslike meetmete rakendamist, nende kasutamise järelevalvet ning makse- ja sertifitseerimisasutuste töökorraldust.

Põllumajandustoetuste puhul tulenevad suuremad muudatused võrreldes perioodiga 2007-2013 seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist. Näiteks lisanduvad põllumajanduslike otsetoetuste hulka kliima- ja keskkonnatoetus (nn rohestamine) ning noorte alustavate põllumajandustootjate toetus.

Maaelu arengukava (MAK) toetuste puhul on oluliseks uuenduseks, et perioodil 2014-2020 antakse osa toetustest rahastamisvahendi kaudu tagastatava abina, st ettevõtjatel on võimalik saada MAKi vahenditest moodustatavas fondist MAKis ettenähtud investeeringute elluviimiseks laenu, samuti saab selle vahenditest garanteerida ettevõtjate võetavaid laene.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu makstavate toetuste kogusumma perioodiks 2014-2020 on 992,6 miljonit eurot, sealhulgas Eesti riigi poolne kohustuslik kaasfinantseering 169,5 miljoni euro ulatuses. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu on Eestile perioodil 2014-2020 eraldatud otsetoetuste rakendamiseks 1,007 miljardit eurot.