Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2015. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks oluliselt nii avaosa kui ka Liivi lahe räime püügivõimalused.

Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi maksimaalseks. „Kalade arvukus on selline, et meil on võimalus Eesti kalameestele väga hea uudis tuua. Läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide ministritega jõudsime kokkuleppele just Eesti jaoks oluliste kalaliikide püügivõimaluste kasvu osas," selgitas keskkonnaminister. Eesti läbirääkimispositsiooni toetas ka teadussoovitus.

Tuleval aastal suureneb Eesti räimepüügi kvoot nii Läänemere avaosas kui ka Liivi lahes. Läänemere avaosas saab 2015. aastal räime püüda 18 363 tonni ehk 45 protsenti rohkem kui tänavu. Liivi lahes võib järgmisel aastal räime püüda 17 908 tonni, mis on 26 protsenti rohkem kui 2014. aastal.

Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 17 protsenti. Eesti sedavõrd suure vähendamisega aga ei nõustunud ja sõlmitud kokkuleppe kohaselt jäi kärbe 11 protsendi piiresse. Eesti saab 2015. aastal kilu püüda 24 465 tonni.

Euroopa Komisjon tegi ka ettepaneku vähendada Soome lahe lõhe püügikvooti 23 protsendi võrra, kuid Eesti seisukoht oli, et lõhe arvukus lubab lõhe püügikvoodi 2015. aastal kärpimata jätta ja selline tulemus läbirääkimistel ka saavutati. Järgmisel aastal võib Soome lahest püüda 1344 lõhekala. Läänemere avaosa lõhe püügikvooti aga kärbiti 10 protsendi võrra 2020 lõheni.

Turska saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 1305 tonni, mis on 336 tonni vähem, kui tänavu.