Saaste- ja ressursitasud muutuvad järgmisel kümnel aastal 3-6 % aastas

Keskkonnaministeerium saatis teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks keskkonnatasude raamkava eelnõu, mille ettepanek on tõsta keskkonnatasusid alates 2016. aastast 3-6 protsenti aastas. Sellisel juhul on täidetud elukeskkonda ja tervist puudutavad keskkonnaeesmärgid vähendada saastamist ja kasutada taastumatut loodusvara efektiivsemalt, samal ajal arvestab see ka taastumatut loodusvara kasutava tööstuse vajadustega.

Uue, kümneaastase perioodi keskkonnatasude suuruste kujundamisel on ministeerium arvesse võtnud üle 40 tehtud uuringu, analüüsi või seire tulemused. Põhitähelepanu on tervisele negatiivset mõju avaldavate saasteainete tasu muutusel, et suunata tööstust negatiivset mõju vähendama. See puudutab nii õhu- kui veesaastet. Samuti on taastumatu maavara ressursitasu muutus - 3-6 protsenti aastas - selline, et riigile kuuluva maavara kasutamine äriettevõtete poolt ei muutuks ajas odavamaks.

Ehitusmaavarade puhul on probleemiks see, et liiva ja kruusa kaevandusõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist. Kuuekümnel juhul pole avatud kaevandustes aga lausa viie aasta jooksul mingit kaevandamist toimunud. Probleemi lahenduseks on välja töötatud kaevandamise tasu kaheosaline rakendamine: üks osa tasutakse juba kaevandatud maavara koguse eest ning teine, väiksem osa, makstakse iga-aastaselt maavara reserveerimise, kaevandamisõiguse eest sõltumata sellest, kas kaevandamisõigust realiseeritakse või ei. Kaheosaline tasu puudutab selliseid maavara liike, kus probleem on kõige ulatuslikum – ehituskruusa ja liiva kaevandamist.

Keskkonnaministeerium on tasude väljatöötamise aruteludesse kaasanud kõik osapooled. Kuna erinevate huvigruppide huvid on äärmiselt erinevad, ei ole ühelgi osapoolel võimalik eeldada, et kaasamise tulemusel ühe huvigrupi seiskoht sajaprotsendiliselt ettepanekuks formuleerub.

Keit Pentus-Rosimannus kommenteeris, et ministeeriumi ülesanne on leida väga erinevate ettepanekute vahel selline tasakaal, mille tulemusel võidaks nii kohalike inimeste elukeskkond ja tervis, loodus kui tööstus. „Järgmiseks kümneks aastaks keskkonnatasude muutuse paika panek selliselt, et muutus jääb vahemikku 3-6 protsenti aastas, arvestab kõige sellega. Muidugi on alati võimalik tellida veel täiendavaid analüüse, kuid oleme Keskkonnaministeeriumis veendunud, et vajalik alusmaterjal on olemas. Põhjaliku ja detailse eeltöö peatamine täiendavate uuringute ja analüüside tegemiseks ei ole vajalik ning tooks kaasa keskkonnatasude külmutamise ettenägemata pikaks ajaks,“ selgitas minister.

Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tõuseb 2020. aastani 3 protsenti ning pärast seda 5 protsenti aastas. Kõigi põlevkivi puudutavate tasude kogumõju jääb 5 protsendi piiridesse. Keskkonnaministeerium ei toetanud saastamise ja ressursi kaevandamisõiguse tasude külmutamist, kuna see tähendaks, et sisuliselt muutuks Eestis saastamine ja taasumatu vara kasutamine inflatsioonitingimustes järjest odavamaks.

Ehitusmaavarade tasumäärad tõusevad kuni 6 protsenti.

Määrusega on keskkonnatasud kehtestatud kuni 2015. aasta lõpuni ning seetõttu on vajalik paika panna uued tasumäärad. Keskkonnatasude 2016-2025 kehtima hakkavate keskkonnatasude raamkava eelnõu koostamise uuringud ning kaasamise kavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised