Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ilmar Teevetit on tunnustatud tänavu veebruaris ka parima piimakarjakasvataja tiitliga.

Ilmar Teeveti näol on vaieldamatult tegemist tipptegijaga, kes on eeskujuks kogu oma ettevõtte 62 töötajaga kollektiivile. 

Vändra OÜ peamine tegevus on piimakarjakasvatus. Maad haritakse 3500 hektarit, kus kasvatatakse teravilja. Vändra OÜ piimakarjas on 1400 valdavalt holsteini tõugu lehma. Piimatoodang lehma kohta on pidevalt tõusnud, ulatudes tänavuse aasta lõpuks 11600 kilogrammini. 2013. aastal toodeti 13681 tonni piima, millest müüdi 13454 tonni. Karja järelkasvust, kus ligi 1200 pealine noorkari, on alustatud sel aastal juba ka tõumullikate eksporti Eestist välja. Ettevõte on rajanud kaasaegsed sööda- ja sõnnikuhoidlatega laudad, Sõõrikese piimakarjafarmi ja farmid kinnislehmadele ja noorkarjakompleksi Võiera külas.

Majandusaastal varuti silo 19950 tonni, teravilja 4 206 tonni, millest 1390 tonni sileeriti kiletunnelis.

Vändra OÜ 2013. aasta müügitulu oli 5 208 tuh. eurot ja kasum 1837 tuh. eurot.

Aruandeaastal investeeriti põhivarasse 1472 tuh. eurot. Masinaid ja seadmeid osteti 740 tuh. euro eest. Maid soetati pea poole miljoni euro väärtuses.

Järgneb intervjuu Ilmar Teevetiga:

Mida tehakse OÜs Vändra teisiti (efektiivsemalt), et suudetakse teenida Eesti põllumajandusettevõtete suurimat kasumit?

Iseennast väga raske hinnata, aga püüame otsuseid teha läbimõeldult niinimetatud TARK EI TORMA stiilis ja õppida pigem teiste kui endi vigadest.

Vändra müüs enne sanktsioone oma piima Leetu. Kas pärast Venemaa sanktsioonide kehtestamist on Leedu müügikanal alles jäänud ja kui palju on toorpiima müügihind langenud?

Leedu vahendajatega tekkisid erimeelsused ja täna turustame oma piima Eestis. 

Olete öelnud, et põllumajanduses peab püsima vähemalt 25%-line kasumlikus, et säilitada investeerimisvõime. Eelmisel aastal oli Vändra rentaablus 36%. Kuidas on mõjutanud tänavused sündmused Vändra arengut, kas suudetakse jätkuvalt jõuda vähemalt 25%-lise rentaabluseni?

Täpsustan, et 36% on müügikäibe rentaablus. 2014.a. näitajat raske prognoosida kuna piima kokkuostuhinna edasine langus võib aasta esimese poole kasumit kokkuvõttes oluliselt vähendada. Loodame siiski jääda 15-20 % juurde.

Millised on Vändra pikaajalised investeerimisplaanid – mida plaanitakse ehitada, soetada, kuidas parandada veelgi efektiivsust?

Õiged ja läbimõeldud investeeringud on edu alus, aga piima kokkuostuhinna püsimine praegusel tasemel lükkab plaanitud investeeringud tulevikku. Investeeringutest jääb esimesele kohale  põllumaa ost. Vajadus on silohoidlate, lägalaotustehnoloogia ja teraviljakuivati järele.

Mis on olnud sel aastal need sündmused, mis on tuju heaks teinud?

Suurepärased saagid põllult ja piimatoodangu jätkuv tõus  teeb meele heaks aga selle rahasse ümberarvestus pigem murelikuks. Lisaks piima kokkuostuhinna püsimine alla omahinna teeb murelikuks veel ees ootav trahv piimakvoodi ületamise eest.