Rahula: Kõige raskem aeg 2015. aasta kevadel

Tänavuse aasta kohta märkis Rahula, et kolmandas kvartalis oli seis veel väga hea, aga siis tuli langus ja seega jäävad jooksva aasta tulemused 2013. aastale alla.

Veise-, sea- ja taimekasvatusega tegeleva Raikküla Farmeri juhi Tõnu Rahula sõnul on viimasel 3-4 aastal põllumajandustoetused olnud ühesuurused, nüüd vähenevad. „Meie ettevõtte käive oli mulluste tulemuste põhjal ühe miljoni euro juures ja eeldan, et toetused vähenevad kolmandiku võrra ja kasum veerandi võrra,” märkis ta.

Tõnu Rahula rääkis, et Eesti põllumehed said eelmisel aastal piimaliitri eest hinda, mis oli Euroopa Liidu keskmise lähedal, ligi 95% liidu keskmisest hinnast, aga sel aastal on hind ära kukkunud. „Euroopa liidu juhid on ka välja öelnud, et kriisis Venemaaga on kõige rohkem kannatanud Soome ja Balti riikide piimandus, Saksamaal ja Poolas pole hind nii palju langenud. „Vene kriis avaldab mõju, aga see võimaldab vähem maksta just tootjatele, sest poes pole piimaliitri hind tarbijatele langenud. Järelikult piima üle pole,” tõdes Rahula.

Tänavuse aasta kohta märkis Rahula, et kolmandas kvartalis oli seis veel väga hea, aga siis tuli langus ja seega jäävad jooksva aasta tulemused 2013. aastale alla, käive ja kasum kukub Rahula prognooside kohaselt 25-30 protsenti.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Praegu on veel loomade sööt olemas ja varutud 2014. aastaks, aga kõige raskem saab olema 2015. aasta märtsis-aprillis, kui PRIA toetused on ka otsas. 2015. lõppeb kindlasti halvasti, paljud tootjad langevad miinusesse, hästi on kui 2015. aastal jääb alles 10% sellest kasumist, mis teeniti 2013. aastal,” kommenteeris Rahula. Ta lisas, et 2013. aastal oli tõesti ka viljasaak rekordiline, Raikküla jätab kogu oma kasvatatud vilja endale loomasöödaks ja välja seda ei müü. Ka kütuste hind langes 2013 ning leevendas omakorda majandamist.

Rahula täpsustas, et temal isiklikult on tehtud ette 8 kuu prognoos, kuidas, kuhu ja kui palju raha kasutada, aga ta teab, et paljud kolleegid nii pikaajalist plaani ette ei tee. „Aga mul on juba praegu vahel väga keeruline oma töötajatele öelda, et on vaja kokku hoida ja uusi masinaid ja seadmeid ei saa soetada,” tõdes ta.

2015. aasta kohta märkis Rahula, et eeldab, et juunis-juulis võiks siis piimahind uuesti tõusma hakata. 2015. aasta juuliks võiks piima tonn maksta uuesti 300 eurot, praegu on 250 eurot tonn.

Ähvardab piimakvoodi trahvi hoop

Eraldi teema on Rahula sõnul veel ähvardav piimakvoodi ületamise trahv. Viimatisel nõupidamisel oli jutuks, et vältida piimakvoodi ületamist tuleks loomade söötmisel läbi saada vaid oma põllu teravilja ja siloga ehk optimeerida piimatoodangut ja rammusat lisasööta mitte anda. Sel juhul saab hoida piimatoodangut kontrollitud-lubatud tasemel ja siis ei tule Eesti talunikel piimakvoodi trahvi lisaks maksta.

„Kui oleks jätkunud tootlikkuse sama kasv, mis 2013. aastal, siis mina arvestasin piimakvoodi trahviks oma ettevõtte puhul 2015. aastaks 220 000 eurot. Kui tootlikkus nii kiiresti ei kasva, siis trahvi ei tule ja see veidigi leevendaks olukorda. Siis oleks 25 eurot piimatonni kohta nagu maast leitud raha kogu aasta peale. Kui tuleb trahv, siis on see kaotatud raha. Ehk kui piimatonni keskmine hind on 300, siis 25 eurot sellest tuleks juba trahviks ära maksta,” selgitas Rahula.

Raikküla Farmis 2013. aastal väga suuri investeeringuid ei tehtud – rekonstrueeriti vasikalaut 250le loomale, mis maksis 250 000 eurot ja ehitati ümber sõnnikuhoidla 130 000 euro eest. „Tänavu aga ehitatakse uut ehk neljandat farmi, kus saavad eluaseme 300 lehma ja 400 noorlooma. Maksma läheb see 1,5 miljonit eurot ning suur osa sellest laenati pangast. Lisaks rekonstrueeriti tänavu 250 000 euro eest silohoidla ja ehitati ümber üks vanem laut,” märkis Rahula.

 

Osale arutelus

  • Annika Kald

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised