Piimatootjad riisusid koore

Eelmine aasta oli Eesti piimatootjatele edukas, kuna tõusid nii piima kokkuostuhinnad kui ka toodetava piima kogus.

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi Juhan Särgava sõnul oli edu taga mitu komponenti. „Esiteks muidugi see, et me ise olime väga tublid ja oskasime olla meelejärgi taevataadile, kes andis ilma, et meil hein ja vili hästi kasvaks,“ tõi ta üheks põhjuseks. „Loomade ninaesist sai mitmekesistada ja iga kõrt ei pidanud lugema. Lehm on selline loom, et kui ta saab aru, et sa tahad talle meeldida, siis ta üritab ka sulle meeldida.“

Statistikaameti andmeil kasvas Eesti mullune piimatoodang aasta varasemaga võrreldes kokku 7%, edukamates ettevõtetes oli toodangu kasv veelgi suurem.

Teine mulluse edu põhjus oli piima kokkuostuhind, mis kasvas 2012. aastaga võrreldes ca 12%:  kui 2012. aastal maksti piimakilo eest 30 senti, siis möödunud aastal juba ligi 34 senti. Ka viie viimase aasta võrdluses oli 2013. aasta piimatootjatele kõige parem. 2009. aastal piimaturgu tabanud eelmise kriisi ajal maksti Eesti põllumajandustootjatele keskmisena piimakilo eest vaid 21 senti, 2010. aasal ligi 28 senti ja 2011. aastal natuke rohkem kui 32 senti.

„Hinnakasvu mõjutas maailmaturu soodne seis, mis kestis haruldaselt pikka aega, kuid oma osa andis ka toorpiima eksport Eestist välja, eelkõige Leetu, mis tugevdas põllumajandustootjate positsiooni hinnaläbirääkimistel,“ ütles  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juhataja Roomet Sõrmus. Piimatööstused ja põllumajandustootjad leppisid kokku hinnavalemis, kus meie tootjatele makstav hind seoti EL keskmise piima kokkuostuhinnaga.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul võib eelmise aasta piimahindu nimetada lausa ekstreemselt kõrgeteks hindadeks Eesti kohta. „ Varem meil pole nii häid piimahindu olnud, ehk vaid 2008-2009 lühikest aega.“ 

Eelmisele üliheale aastale on aga järgnenud kontrastiks väga halb aasta, kus on kokku langenud mitmeid ebasoodsaid asjaolusid: Venemaa embargo, piima kokkuostuhinna langus ja kvoodipiimakoguse ületamine.

Veel aasta alguses oli piimatoodete turuolukord hea. Või, lõssipulbri ja juustu hinnad püsisid EL-s kõrgel tasemel. Kui aasta alguses maksis 100 kg lõssipulbrit veel ca 324 eurot, siis alates kevadest on toimunud selge hinnalangus. Juuliks oli hind langenud ca 280-290 euro tasemele. Pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist on lõssipulbri hind kiiresti odavnenud ja viimastel nädalatel kaubeldakse lõssipulbriga juba 190-200 euro tasemel. Või hind on aasta alguse 412 euro tasemelt kukkunud ca 300 eurole. Juulis enne Venemaa sisseveokeeldu noteeriti EL-s võid ca 350-360 euro tasemel. Piimapulbri hind on Venemaa embargo kehtestamisest alates samuti langenud üle 21%, Edam tüüpi juustu hind on kukkunud ca 9%.

Venemaa impordipiirangute ja tekkinud turustamisraskuste tulemusel langes septembris piima kokkuostuhind juba 25 sendi tasemele ja see hind on püsinud ka oktoobris. „Juhul, kui piimatootjatele makstakse kuni aasta lõpuni piima kokkuostul 25 senti, siis 2014. aasta keskmiseks hinnaks kujuneb tänu esimese poolaasta kõrgele hinnatasemele ca 32 senti,“ ütles Sõrmus.

Kaul Nurme hinnangul on tänavune piimahinna langus küll suur, kuid pikaajalise keskmise suhtes langus nii suur ei ole. „Kui kvootide lõpetamise otsus vastu võeti, tehti arvutusi, et kvoodijärgne piima kokkuostuhind võib ollagi 25-26 senti liitri kohta,“ ütles Nurm. „Praegu on hind juba alla selle liikunud ja minu intuitsioon ütleb, et väga suurt hinnatõusu ei ole loota.“

Viimasel kvoodiaastal ületab Eesti esimest korda riigi tasemel piima tootmiskvooti, mis toob tootjatele kaasa kohustuse maksta trahvi. Seniste prognooside kohaselt on ennustatud 5-6% riikliku kvoodi ületamist, mis tähendab ca 10 miljoni euro suurust trahvi.  EPKK hinnangul ületab kvoodi ületamise eest makstav trahv tänase seisuga  piima kokkuostuhinda olles 27,83 senti kilogrammi kohta.

 „Kõiki läbirääkimisi arvestades tuleb lõhkilüpstud kvoodi eest korralikku trahvi maksta,“ tõdes Särgava. „Nüüd on iga lehmapidaja otsustada, kas tõmbab söötmise tagasi või läheb trahvi peale välja.“

Särgava sõnul lähevad osad piimatootjad teadlikult trahvile, sest toodangu taas üles saamine on pikk ja kulukas protsess. Seetõttu on trahv, mis on Eesti põllumeeste hinnangul ebaõiglane, majanduslikus mõttes isegi õigustatud. Need, kelle toodang vähem üle kvoodi, saavad söötmist vähendada ja sellega toodangu kogust reguleerida.

Sõrmuse hinnangul võib tootmiskoguse vähendamine tekitada omakorda probleeme rahavoogudega. „Söötmise arvelt võib ju natuke kokku hoida, kuid püsikulusid vähendada on keeruline,“ nentis ta.

Kui kvooditrahve võetakse kui loodusõnnetust, on põhiõnnetus Särgava sõnul siiski Venemaa embargo. 

„Põllumeestel jääb Venemaa embargo tõttu iga kuu saamata 7 miljonit eurot,“ rääkis Särgava. „See on väga hull probleem, mille raskus on suunatud põllumeeste sahvrisse. Töötlejad lasid hinnad alla ja poliitikud vaatavad hoopis, kuidas padrunid poiste taskusse saaks.“

Kõige hullem olukord jõuab Särgava sõnul kätte veebruaris, kui pole enam raha arvete tasumiseks: detsembris laekuvatest toetustest saab tasuda vanad võlad, kuid tulevaks aastaks etteulatuvalt ei jää suurt midagi.

Piimatootjate tänavust majandustulemust mõjutab Sõrmuse sõnul negatiivselt ka eelmise valitsuse otsus lõpetada riigieelarvest täiendavate otsetoetuste maksmine.  „Meie arvutused on näidanud, et piimatootjate jaoks tähendab see tänavu 40-50% otsetoetuste vähenemist võrreldes möödunud aastaga. Selles osas ei paista leevendust toovat ka hetkel Riigikogus olev järgmise aasta riigieelarve eelnõu,“ tõdes Sõrmus.

Talupidajate keskliit loodab piimatootjatele abi pigem Brüsselist kui Eestist. „Meie tahame spetsiaalset pehmenduspaketti seoses Vene turu kadumisega siinsetele tootjatele ja Euroopa Komisjonis sellega praegu tegeletakse,“ ütles Nurm. „Ma hindan seda palju realistlikumaks, kui seda, et Eesti eelarvest õnnestub midagi saada.“

Kuna piimakarja tootlused on olnud head, siis on tänavu ka palju investeeringuid töösse läinud ning mõned on veel tulemas. Särgava peab seda positiivseks näitajaks, mille üle tasub Eesti põllumeestel uhke olla. Kaul Nurm aga näeb ohtu, et äriplaanid, mis tehti 35-40 sendisel piimahinna tasemel, ei arvestanud riske objektiivselt. Seetõttu võivad investeeringuid teinud ettevõtjad suurtesse raskustesse sattud. „Meie toetame üldist leevenduspaketti, kuid küsimus on, kas maksumaksja peab põhjendamatuid riske võtnud ettevõtete kulusid kinni maksma.“

KOMMENTAAR

Kiiret paranemist ei paista
Illar Lemetti, põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Kiiret turuolukorra paranemist esialgu ei paista, kuid pikemas perspektiivis piima pakkumise pidurdumisel turud stabiliseeruvad ja hinnad hakkavad taas ülespoole liikuma.

Kvootide kadumine 2015. aastal võib esialgu läbi piimatootmise kasvu piimahinda langetada, kuid tegelikkus sõltub turuolukorrast - millised on tingimused teistes maailma suurimates tootmispiirkondades, maailma majanduse olukord (eriti suurtes kiirelt arenevates piirkondades) ja millised on arengud nõudluses. Paremas olukorras on need tootjad, kellel piima tootmise omahind on madalam.

Praegu oleme tihedas koostöös Venemaa sanktsioonidest enim mõjutatud riikidega teinud jõupingutusi meie eriolukorra selgitamiseks Euroopa Liidu tasandil. 13. oktoobri põllumajanduse ja kalanduse nõukogus väljendas Euroopa Komisjon enamiku liikmesriikide toetusel põhimõttelist valmidust sanktsioonidest enim kannatanud riikide piimatootjaid eraldi toetada. Sellise toetuse realiseerumine ja võimalikud üksikasjad, nt toetuse suurus, väljamaksmise alus jne, on praegu veel välja selgitamisel.

Uue perioodi maaelu arengukavas kavatseme jätkata kogu toidutööstuse, sh ka piimatöötlemise investeeringute toetamisega. Surve hindade alanemiseks jätkub ja seega on võtmekoht tööstuste võimekus tegutseda veelgi efektiivsemalt ning tugevdada turustamise poolt.

Osale arutelus

  • Merike Lees

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised