Üle poole sellest kogusest kasvatatakse Euroopa Liidus. Nii kasvupind kui saagikus suurenevad 0,8% aastas, kogusaak suureneb kõige enam SRÜs.
Rukki tarbimine suureneb lähiaastatel keskmiselt 2,1% aastas ja seda peaaegu võrdselt kõikides sektorites. Rukki tarbimises toiduks ja loomasöödaks on esirinnas Venemaa ja Ukraina. Tööstusliku tarbimise kasv – eeskätt õlle ja etanooli toomiseks – toimub peamiselt Euroopa Liidus.
2014/2015 aastaks on rukki varud kasvanud 2,3 miljoni tonnini. See varude seis jääbki kergete siia- või sinnapoole kõikumistega püsima. Rukkikaubandus läheb 2014/2015 aasta madalseisust kiiresti ülesmäge ja saavutab 2018/2019 keskmiselt 5,7-protsendilise aastase juurdekasvu. Kanada, Euroopa Liit ja Venemaa säilitavad oma turuosad.
Euroopa Liidus on peamised rukkikasvatajad ja –tarbijad riigid Saksamaa ja Poola, kellele langeb umbes kolmveerand kogu 27 Euroopa Liidu liikmesriigi turust. 2012/13 aastal oli mõlemates riikides hea saak, Saksamaa suurendas ka kasvupinda.
Umbes pool rukki kogusaagist kasutatakse Euroopa Liidus loomasöödaks. Rukis on hea nisu asendaja. Tööstuslik kasutus suureneb aasta-aastalt peamiselt seoses bioetanooli tootmisega Saksamaal. Samas on Poolas vähenenud nõudlus rukkileiva järele igapäevasel toidulaual, seega tarbimiskogustes suuri muutusi ette näha ei ole.
Allikas: Rahvusvahelise Teraviljanõukogu (IGC, http://www.igc.int/) analüüs „Viie aasta nõudluse ja pakkumise projektsioonid“.