Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. detsember 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Märk “Eestis kasvatatud” toob tarbijale kindlustunde

Kodumaisus- ja kvaliteedimärk "Eestis kasvatatud" aitab tarbijal eristada kodumaiseid saadusi sisseveetud aiandussaadustest.

“Eestis kasvatatud” märk on Eesti Aiandusliidu valduses olev kaubamärk, mida kodumaine tootja saab kasutada värskete ja töötlemata aiasaaduste, nagu näiteks köögiviljad, kartul, puuviljad, marjad ja seened ning lillede müügipakenditel või puukoolides istikute nimelipikutel ja nende toodete transpordivahenditel.  Kaubanduses saab märki tuua eraldi välja antud kaupade väljapanekute juures A4-formaadis infosildina.

Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on „Eestis Kasvatatud“ märk heaks võimaluseks tootjatel ja kaubanduskettidel ostukeskkonnas kodumaiste toodete esiletõstmiseks. „Sellise soovi korral tasub anda mulle sellest märku. Hea koostöö on märgi kasutamisel tekkinud Bauhausi, Hansaplanti, Nurmiko ja Juhani Puukooliga, kes on soovinud oma ostukeskustes märki ja sellega ka kodumaist tootjat esile tuua,“ selgitas Strastin. “Rohkem sooviks näha märki köögivilja osakonnas toidupoes, tänaseks on sel teemal juttu aetud Selveri, Prisma ja Rimiga. Erilist entusiasmi näha aga pole, sõnades ollakse märksa suuremad „kodumaise“ tootja fännid kui tegudes.“

 

 

„Eestis Kasvatatud“ märk on selge sõnumiga kliendile

Märgi kasutus kauplustes väljapanekute juures ja tootekataloogides on kaupmehe hea tahte näitamine kodumaise tootja ja eestimaise kauba tarbija suhtes.

„Minu meelest on tegemist ülimalt selge sõnumiga pakendil ja kauba väljapanekutel. Jaemüüjale see eraldi miskit ei maksa, kui ta näiteks Bauhausi näitel „Eestis Kasvatatud“ märgiga tooteid oma kataloogis ja müügikeskkonnas esile toob. Võtame seda kui kaupmehe head tahet ja soovi kodumaise nimel pingutada. Tootjale on aastaks marginaalne märgi kasutamise tasu, mis suurettevõtete puhul ühe tootegrupi juures on ca 100 EURi. Tasu sõltub märgiga toodete müügikäibest,“ täpsustas märgi kasutustingimusi Strastin.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tarbija teadlikkus on tõusuteel

Plantex ASi Juhani Puukooli tegevjuht Ivar Lepmets soovitab igal juhul tootjatel „Eestis Kasvatatud“ märgi kasutamisele mõelda. „Märk „Eestis Kasvatatud“ on minu arusaamist mööda kasulik eelkõige toiduohutusest  teadlikele tarbijatele. Neile, kel on oluline, et söök oleks pärit kodu lähedalt. Aianduses saavad sellest rohkem kasu kindlasti aedviljakasvatajad. Iluaianduses on otsest kasu praegu raske mõõta. Lille ja istiku puhul on siiski määravaks hind. Ma väga loodan, et „Eestis Kasvatud“ märgil on pikaajalises perspektiivis edu ka kodumaiste lillekasvatajate hulgas,“ kommenteeris Lepmets. „Järk-järgult suureneb tarbijate osakaal, kellele on oluline ka istikute päritolu. Meie oleme seda märki kasutanud üsna aktiivselt just oma jaeketi kaudu müües. Ostjate tagasiside on olnud positiivne. Märk annab ju teatava garantii, et valitud istik on meie tingimustes vastupidav. Igal juhul soovitan kõigil tootjatel seda märki kasutada. Märk on alles noor ja küll ta muutub ajapikku inimestele tuttavamaks.“

Aiasaaduste kasvatajad üksi ei suuda märgi aktiivset turundust kinni maksta

Sagro ASi juhatuse esimehe Kalle Reiteri sõnul on aiasaaduste tootjad enamuses väikeettevõtjad, kes ei suuda märgi tuntuse kasvule kaasa aidata materiaalsete vahendite puudumisel, sest selline märgi turunduskampaania on kallis. „Meie kasutame märki ja püüame anda sellega kodumaise tootja garantiid, et märgiga toode tagab kvaliteedi. Seda juhul kui jaekaupmees suudaks väljapanekute osas täpsem olla. Tarbija, kes soovib kodumaist kvaliteeti ja on nõus väheke rohkem maksma, ostab. Tavapäraselt on kodumaine ju importkaubast natuke kallim. Rahvas eelistab kodumaist ja ostaks kodumaist, kuid väga paljude rahakott lubab eelistada teab kus ja kuidas toodetud importi. Ka meie võime toota tomateid, mis kestavad 5-7 nädalat. Kas me seda tahame? Igal juhul aitab märk eristuda,“ ütles Reiter. „Eesti aiasaaduste tootjaid on vähe ja eriti vähe neid tootjaid, kes suudavad toota kaubakettidele. Avaturgudel kaupleb väikekasvataja ja seal müüb lause nn "talutoode". Laiemalt tuntud "Pääsukese märki" antakse toidutootjatele ja nende tooteid on kordades rohkem, sellest ka märgi tuntus. Kuna Euroopa Liidus  ei tohi kodumaist kaupa otseselt propageerida, siis toetusi turundusele ei ole võimalik taodelda. Aiasaaduste kasvatajad üksi ei suuda aga märgi aktiivset turundust kinni maksta.“

Märgi saavad esile tuua ikka kasvatajad ise, kes seda märki kasutavad

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ütleb, et selliste märkide ülestöötamine on väga ajamahukas ja kulukas töö ja et tegu on Aiandusliidu märgiga, siis nad pole seda otseselt promonud, küll aga on märgi idee igati kandev ja väärib toetust.

„Läbi eestimaisuse toetamise on meie liit viimased 10 aastat panustanud oma eelarvest raha kodumaisuse esiletõstmiseks. Midagi sarnast pole teinud mitte ükski organisatsioon, kahjuks. Märk „Eestis Kasvatatud“ annab kaubakülluses selge sõnumi, et toode ongi Eestis kasvatatud. Samas, mitte ühelgi märgil pole iseenesest väärtust. Märgi saavad esile tuua ikka kasvatajad ise, kes seda märki kasutavad. Samas on jälle nii, et mida suurem on märgi mõju inimeste ostuotsusele kauplustes, seda enam soovivad ka kasvatajad seda kasutada,“ lausus  Potisepp. „Märgi omanikule, Aiandusliidule, annaksin sellist nõu – kõigepealt peaksid kasvatajad uhkusega selle märgi oma toodetele panema, siis tuleb märgi teadvustamisele meedias rahaliselt aastaid ja aastaid panustada ning küll siis ka tarbijate teadlikkus kasvab ja märk tuntumaks saab. Võib ju öelda, et inimesed valivad hinna järgi, kuid näen seda viimastel aegadel, kuidas inimesed teevad üha teadlikumaid valikuid kodumaiste kasuks.“

Päritolumaa lisamine puu- ja köögiviljade teabe juurde on kohustuslik

Enamustes jaekauplustes on puu- ja köögivilja väljapanekutel toote päritolumaa märgitud hinnainfos. Seega saab klient ju teabe kätte, kui põhjalikult hinnasilti uurida. “Kasvatatud Eestis” märk aga A4-formaadis aitaks kliendil mugavamalt leida kodumaise kauba ostukeskuses.

“Teave päritolu kohta on kõikidel Rimis müüdavatel puu- ja köögiviljadel olemas toote hinnainfol. Seega, sellekohase info saab klient kindlasti toote juurest kätte. Nimetatud logo suurem kasutus võiks eelkõige olla siiski selle omaniku ning hankijate algatus. Rimil edasimüüjana pole kindlasti midagi selle vastu, et kohalikku toitu propageerida,” selgitab Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. “Oleme seda meelt, et märgistuse parema tuntuse heaks peaks selle omanik seda enam tutvustama. Seda nii avalikkusele, kui ka otsesele sihtgrupile – tootjatele. Erinevate täna hästituntud märgistuste taga on pikaajaline töö ning nagu näha, see on ka vilja kandnud.”

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960