‘Sangaste’ on vanim kultuurrukki sort maailmas

Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi poolt 1875. aastal loodud talirukkisort ’Sangaste’ on vanim praegusel ajal tootmises levinud kultuurrukki sort.

Talirukkisordi ‘Sangaste’ olulisemad positiivsed omadused on väga hea talvekindlus ja suur tera. Sordiaretuse ning geneetika seisukohalt pakuvad huvi ka pikk pea ja tugev kõrs. ´Sangaste´ omadused on kinnistunud genotüübis pikaajalise loodusliku valiku ning sihipärase sordiaretustöö tulemusena. Hea talve- ja haiguskindlus võimaldavad minimeerida keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist taimehaiguste ja umbrohtude tõrjeks ning loovad head eeldused maherukki tootmiseks.
Teadlaste eesmärgiks on kõikide väärtuslike omaduste kasutamine uute sortide aretamisel või sordiaretuse lähtematerjali loomisel. Sorti ‘Sangaste’ on sordiaretuses kasutatud doonorsordina Venemaal, Soomes, Saksamaal, Kanadas, Poolas ja teistes riikides.

Talirukkisort ‘Sangaste’ on vanim registreeritud kultuurrukki sort maailmas

Talirukki kasvupind on Eestis aastatel 2004-2013 märkimisväärselt varieerunud. Suurim kasvupind oli 2008. aastal 21,4 tuh ha, väikseim aga 7,3 tuh ha 2006. aastal. Viimastel aastatel ilmnenud kasvupinna vähenemine jätkus ka 2013. a, mil rukist oli külvatud 11,5 tuh ha.
Suured erinevused on ka terasaagis. Kõrgeim oli saagikus 2007. a (3620 kg/ha), kuid 2013. a koristati hektarilt keskmiselt vaid 1885 kg tera.
Kasvupinna ja saagikuse kõikumise tulemusena varieerub ka kogusaak suures ulatuses. Näiteks 2012. a kasvatati Eestis kokku 57,1 tuh tonni, 2013. a aga 21,7 tuh tonni rukist.

Pindalatoetust taotleti perioodil 2007.-2013. a kokku 106988 hektari talirukki kasvatamise eest. Enam taotleti toetust 2008. a (22109 ha), märgatavalt vähenes kasvatamine 2013. a, mil toetust taotleti 11517 hektarile talirukki pinnale.

Tartumaal suurimad rukkikasvatajad

Maakondade lõikes kasvatati aastatel 2007-2013 talirukist enam Tartumaal (21589 ha), Lääne-Virumaal (15201 ha), Viljandimaal 12103 ha), Järvamaal (11842 ha). Kõige vähem oli rukis Hiiumaal (473 ha).
Eesti kohalike omavalitsuste territooriumil tegutsevaid talirukkikasvatajaid on enam Türi (4856 ha), Tarvastu (4034 ha) ja Tartu (3312 ha) valdades.
Viimase 7 aasta kokkuvõttes on enam kui 1000 hektaril kasvatatud talirukis 29 Eesti kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Tähelepanuväärne on talirukki kasvupinna tugev varieerumine erinevatel aastatel. Kõikide omavalitsuste osas on selgelt märgata samalaadseid kasvupinna muutuseid. Suurim kasvupinna vähenemine on toimunud Koeru vallas, kus 2008. a kasvatati rukist 1063 hektaril, kuid 2013. a taotleti toetust ainult 91 hektarile talirukki pinnale

Talirukki seemnekasvatus Eestis aastatel 2010-2013

Talirukkisortide hulgas oli suurim seemnepõldude pind aastatel 2010-2013 sordil ´Sangaste´, mida tunnustati kokku 564,6 hektaril. Sorti ´Elvi´ kasvatati seemneks 106,0 ha. Välismaise päritoluga sortidest tunnustati 2013. aastal enim sordi ´Dankowskie Amber´ seemnepõlde (35,2 ha).
Talirukkisortide seemet sertifitseeriti aastatel 2009-2013 kokku ligikaudu 1919,4 tonni. Sortidest sertifitseeriti enim ´Sangaste´ seemet (970,5 t).
2013. a sertifitseeriti kokku 506,5 tonni talirukki seemet. Suurimaks talirukki seemnetootjaks oli 2013. a Eesti Taimekasvatuse Instituut (83,1 t). Sordi ´Sangaste´ seemet kasvatasid enim põllumajandusettevõtted Orgita Põld OÜ (78,4 t), JK Otsa talu (74,8 t), OÜ Kuresoo (66,7 t) ja Rannu Seeme OÜ (63,4 t).

Kohaliku sorti taimede toetus 'Sangastele'

Eesti kultuuri, ajaloo, teaduse ja põllumajandustootmise seisukohalt on äärmiselt oluline, et talirukkisordi ´Sangaste´ kasvatamise soodustamiseks ning selle väärtusliku populatsiooni säilitamiseks rakendatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti maaelu arengukava alameedet 2.3.4 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.
Toetuse rakendamine on märkimisväärselt edendanud talirukkisordi ´Sangaste´ kasvatamist ning taganud selle kõrge majandusliku ja bioloogilise väärtusega kohaliku sordi geneetilise ressursi säilimise.
Aastatel 2009-2013 on toetuse taotlemine talirukkisordi ´Sangaste´ kasvatamiseks järjekindlalt kasvanud, suurenenud on ka väljamakstud toetused.

Aastatel 2009-2012 on toetuse taotlemine talirukkisordi „Sangaste“ kasvatamiseks järjekindlalt suurenenud.  2009. a aktsepteeriti „Sangaste“ rukki kasvatamise toetuse saamiseks 8 põllumajandustootja taotlust kogupinnaga 308,2 hektarit. 2012. a aktsepteeriti 47 taotlust kokku 1102,4 hektarilisele kasvupinnale.
Meetme raames on ajavahemikul 2009.-2012. a enim kasvatanud talirukkisorti ´Sangaste´ ettevõtted JK Otsa talu OÜ (865 ha), Otsa Mõis OÜ (309 ha), Voore Farm OÜ (150 ha) ja Kämara Mahe OÜ (129 ha).
Suurim ´Sangaste´ kasvupind, millele taotleti toetust 2012. a oli järgmistel põllumajandusettevõtetel: JK OTSA talu OÜ (146,6 ha), Voore Farm OÜ (105,5 ha), Kase talu (95,2 ha), P.R. Maaviljeluse OÜ (72,0 ha), Kämara Mahe OÜ (62,1 ha), Otsa Mõis OÜ (62,1 ha) ja Kuresoo OÜ (51,7 ha).
2013. a eraldati ´Sangaste´ kasvatamise toetust enim põllumajandustootjatele JK Otsa talu OÜ (5126 eurot), OÜ Otsa Mõis (2739 eurot), Päevapoeg OÜ (1688 eurot), P.R. Maaviljeluse OÜ (1658 eurot) ja Saidafarm OÜ (1150 eurot).

Edu Eesti rukkile, jätku rukkileivale!



 

 

Osale arutelus

  • Vahur Kukk

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised