15. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Me loodame, et meie poolt tehtud ettepanekud leiavad kajastamist erakondade programmides ja valimisplatvormides.

Paljud arvavad, et põllumajanduspoliitika tuleb Brüsselist ja seetõttu ei vaja see sügavamat  arutelu Eesti ühiskonnas. Uuendatud EL ühine põllumajanduspoliitika  (ÜPP) jätab liikmesriikidele suure valikuvabaduse nii otsetoetuste kui maaelupoliitika rakendamise osas. Tehtud valikutest sõltub aga maaelu, põllumajanduse, toidu ja keskkonna  tulevik. Keskendumine üksnes otsetoetuste võrdsustamisele teiste liikmesriikidega on teema väga ühekülgne valgustamine ja avaliku arvamuse eksitamine. Senini rakendatud poliitika toel on loodud eelised suurematele, tööstusliku iseloomuga põllumajandusettevõtetele. 

Euroopa põllumajandusmudel põhineb multifunktsionaalseltel peretaludel ja ETKLi arvates tuleb eelseisval eelarveperioodil liikuda euroopaliku mudeli suunas. Oleme veendunud, et Eesti rahvuslikku toidujulgeolekut saab tagada rahvuslikul kapitalil põhinevate peretaludega. 

Me oleme varustanud oma platvormi mitmekülgse informatsiooniga ja võrrelnud Eestis tehtud valikud teistes liikmesriikides tehtud valikutega. Võib kokkuvõtvalt väita, et Eesti on lähenenud uue ÜPP võimalustele liiga ühekülgselt, seetõttu taotleme tehtud valikute ümbervaatamist peale Riigikogu valimisi ja muutusi nii otsetoetuste rakendamisel kui ka maaelu arengukavas. Lisaks eelnevale leiame, et peretalude positsiooni kindlustamiseks tuleb teha muudatusi ka maapoliitikas.

Me kutsume poliitikuid, meediat ja avalikkust üles võtma põllumajandus ja maaelu oluliste teemadena käsitlemisele kõigis valimisdebattides. Eesti valija vajab oma vailikute tegemiseks erinevaid visioone.