Autor: Annika Kald • 19. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maailmanäitus EXPO Milano 2015 stardib uue aasta 1. mail ja paneb uksed kinni oktoobri lõpus. Äripäeva Põllumajanduse erileht  käis külas kahel Itaalia toidutootjal Bergamos ja uuris, kuidas nad valmistuvad maailmanäituseks. Bergamo linn asub vaid 40 km kaugusel Milanost.

Redona veinimõisa ainuomanik on Emanuele Medolago Albani. Tema suguvõsa omanduses on Redona veinimõis olnud juba üle 200 aasta. Veinimõisal on maad 55 ha ja 25 ha sellest on viinamarjataimede all.

Peremees räägib, et Milano EXPOt oodatakse külastama 16-20 miljonit inimest üle terve maailma. „Itaallased loodavad, et EXPO Milanos päästab Itaalia majanduse krahhist. See on Itaalia jaoks ülioluline sündmus. Meil tuleb jätta hea mulje kõigest, kuidas me elame, külalisi teenindada armastame ja millist toitu naudime,” räägib Albani avatult.

Veinimõis 16. sajandist.

Pika ajalooga Redona veinimõis toodab kvaliteetveine ning ka vahuveine. Ajalooürikud raamatukogus näitavad, et sellel mõisamaal toodeti veine juba 16. sajandil. „Toona oli see mõis küll arvatavasti väike klooster,” täpsustab peremees. Ta lisab, et täna on Redona veinimõis lisaks veinitootmisele spetsialiseerunud ka pulmade korraldamisele, sest see toob korraga palju rahvast majja, tunnistab omanik Medolago Albani. Pulmi on nende juures käidud pidamas peamiselt Itaaliast, kuid ka naaberriikidest Saksamaalt ja Šveitsist, aga ka Kanadast, Venemaalt, Iirimaalt, Inglismaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt. Küsides Eestist pärit naitujate kohta, vastab omanik, et siiani pole abiellujatest veel keegi Eestist olnud. Aga naaberriigi Lätiga on neil paremad kogemused, sest Riiga eksporditakse ka Redona veinimaja toodangut ja lätlased on ka agarad nende veinimõisa külastama.

„Me oleme investeerinud palju raha oma mõisa restaureerimisse, millega alustasime kuue aasta eest. Investeeringu suurus oli 3 miljonit eurot ning tagasi tuleb see maksta maksimaalselt 25 aasta jooksul,” tõdeb mees.

Ees on ootamas uued mahukad investeeringud, sest täna saab mõisa territooriumile ööseks jääda vaid käputäis inimesi. Kaheinimesevoodiga sviite on kõigest neli. Lähemas perspektiivis on plaanis juurde ehitada 20 tuba, et saaks majutada vähemalt 40 inimest.

EXPO kümnekordistab veinimõisa külastajate arvu

Medolago Albani ütleb, et EXPOle lähevad nad koos Bergamo kandi veinimajade ühendusega. Tema sõnul on Milanos EXPO-l nähtavasti võimalik maitsta üle 1000 erineva Itaalia veini, kuid nende eesmärk seal on eristuda oma väga pika ajalooga veinimõisaga ning meelitada külaline vähemalt üheks päevaks oma veinimajja kohale, seda uudistama. „Me oleme tõesti õnnelikus olukorras, et oleme Milanole väga lähedal, kõigest 1 tunni autosõidu kaugusel. Bergamo provintsis loodame vastu võtta 1 miljon turisti. Mina loodan oma isiklikus veinimõisas vastu võtta selle kuue kuu jooksul 10 000 inimest, tavalisel aastal on mul külastajate arv 1000 inimest. Seega loodan uuel aastal kümnekordistada külastajate arvu,“ rääkis Medolago Albani. Ta lisab, et maja visiitkaardiks ja trumbiks on esmaklassiline teenindus, sest inimesed tulevad sinna lõõgastuma. „Plaanin panustada ülihea teeninduse pakkumisse ja eesmärk on kolmekordistada töötajate arv selleks perioodiks,” räägib ta. 

„Veinitootmine on tõeline kunst. Sul peab olema kirg selle tegemiseks, oma süda tuleb sisse panna,” räägib Medolago Albani oma ajaloolises veinikeldris, kus tema või tema töötajad keeravad iga päev käsitsi ümber 4000 pudelit veini.

Väljudes veinikeldrist, näitab peremees teed oma perekonna kabelisse, mille uksel seisab 18. sajandist pärit suur kell. See on täiesti töökorras. Tal on küll vaid üks seier, aga seda juba aegade algusest saati. „Kahe sajandi eest ei olnud inimeste, ka minu vana-vanemate jaoks minutite lugemine oluline,” teatab peremees, siis oli oluline vaid teada, mitmendat tundi päev käib. Nauditavat aja mahavõtmise atmosfääri tahabki selle veinimaja rahvas ka täna oma külastajatele pakkuda.

Juust 2000 meetri kõrguselt mägedest

Bergamo provitsis Branzi mägikülas Alpides on säilinud arhailine juustu tegemise oskus. Kõige tuntum sealne juustust on Formai de Mut, mis tähendab Bergamo dialektis „mägede juust”.Selle juustu tootmise nägemiseks käis Äripäev külas Monaci perekonnal. Praegu veab juustutootmise juhtimist ja turundamist suures osas juba peretütar Francesca Monaci, aga raskemad talutööd teeb ära ikka veel tema isa Sebastiano. Ema Lucia tegutseb iga päev perekonna kodumaja esimesele korrusele rajatud juustpoes kliente teenindades.Juustutootmisega ettevõtluse korras alustas Sebastiano Monaci isa, kes sündis 1906. aastal I Maailmasõja paiku. Enne seda tegi ka perekond seda sama juustu ja pärandas oskust edasi põlvest põlve, aga siis vaid oma suure perekonna tarbeks.Sebastiano Monacil oli 11 õde-venda. Kolm venda oma lastega on siiani juustutootmisega seotud. Teised 9 aga lahkusid 1950.ndatel mägikülast linna tööd otsima. Monacide pere laudas on kokku 40 lehma, lüpsil olevaid ja noorloomi umbes pooleks. Talvise söödaheina tegemine loomadele käib Monaci perel siiani vanaaegsel kuivatamise viisil.Need lehmad aga on erilised. Nad on tõelised alpinistid ja just kõrgmägedes elamine annabki nende piimast toodetud juustule erakorduse. Lehmad hakkavad oma talvekorterist ehk laudast mäkke tõusma juuni alguses, alustatakse söötmisplatsidega 1600 meetri kõrgusel, septembriks, kui hakkab taas saabuma tagasi talvekorterisse minemise aeg, on nad jõudnud isegi kuni 2000 meetri kõrgusele. Mägedes olemise ajal käib nende lüpsmine sealsamas onnides suures osas käsitsi ja kohapeal alustatakse ka juustu tootmist. Juustukerad seisavad laoruumis poe taga ja kõik juustukerad riiulitel tuleb kord päevas käsitsi ümber pöörata, et valmimine oleks ikka ühtlasem.Noorperenaine Francesca tõdeb, et temale isiklikult maitseb kõige paremini 7-8 kuu vanune juust, kliendid eelistavad paar kuud nooremat juustu, sest siis on ta veidi mahedama-magusama maitsega. Maitsta anti ka 6 aasta vanust juustu, mida müügiks küll enam ei jätku, see delikatess on vaid oma perele.Küsimusele, kuidas on perekonnal plaanis EXPO enda kasuks tööle panna, vastab Francesca, et momendil konkreetseid plaane veel ei olegi. „Aga mõttetöö juba käib, kuidas end EXPO-l esitleda, võib-olla liitume mõne Bergamo provintsi juustutootjate ühendusega või regionaalse põllumajandustootjate ühendusega Coldiretti Bergamo, räägib noor Monaci. Tema arvates on kellegagi kampa löömine mõistlik, sest kuna Formai de Mut toodab perekond Monaci suures osas vaid oma suguvõsa jõududega, siis aega EXPOle minekuks ja enese reklaamimiseks väga ei ole. EXPO ajal on vaja hoopis kodus lehmakarjakasvatustöid teha, sest just sel ajal on ka lehmad kõrgel mägedes, nendib Monaci.

Monaci möönab, et tegelikult ei ole neil ka võimsust rohkem toota, kui nad seda praegu teevad. Aastas valmib ligikaudu 13 tonni juustu ja ligi 4000 liitrit jogurtit. „Me mõtleme hoopis hakata korraldama huvilistele ekskursioone, et näidata neile meie väiksest farmi mägedes ja selle haruldase juustu tootmist ja elu-olu üldse,” märgib naine ja lisab, et 20 inimest korraga ja 2 korda päevas on nad võimelised vastu võtma.

MIS ON MIS - EXPO 2015Maailmanäitus toimub 2015. aasta 1. maist kuni 31. oktoobrini Milanos.

EXPO peateema on toit kui eluks vajalik energiaallikas, rõhuga säästlikkusel ja innovatsioonil.Itaalia ootab EXPOt külastama 20 miljonit inimest, lisaks 1 miljard virtuaalset külastajat.