Milline on väiketalude tulevik?

Eesti Põllumajanduses on viimastel aastatel toimunud hoogne koondumine. Põllumajandusettevõtete arv on vähenenud, aga allesjäänute suurus kasvanud.

Kuni 10 hektari suurused talud moodustavad Eesti põllumajandusettevõtetest 54 protsenti, aga kasutavad kogu põllumajandusmaast kõigest 5 protsenti. Samal ajal moodustab üle 100 hektari suuruste põllumajandusettevõtete osakaal 9 protsenti, kuid nad kasutavad 73 protsenti kogu põllumajandusmaast.

Talupidajate keskliidu direktori Kaul Nurme hinnangul on tegemist ohtliku tendentsiga, mis võib pikas perspektiivis ohustada Eesti toidujulgeolekut. “Kontsentreerumine toimub nii peretalude kui ka suurte tootjate tasandil, kuid kui näiteks taluperemees läheb pensionile, jääb talu üldjuhul ikkagi pärijatele ehk Eesti kapitalile, suurtootjate lõpetamise puhul ei pruugi see nii olla,” rääkis ta.

Nurme sõnul kuuluvad paljud Eesti suured põllumajandustootjad väliskapitalile ja kui need ettevõtted otsustavad sektorist lahkuda, võivad ostjad tulla põllumajandustoodetest huvitatud Hiinast, Venemaalt või Lähis-Ida riikidest. “Kui näiteks Trigon Dairy Farming või Austria kapital müüb oma põllumajandusettevõtted Vene või Hiina kapitalile, oleme juba suures jamas, sest sinna hakkavad minema ka põllumajandussaadused. Võib saabuda samasugune olukord kui 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, mil Eestis valitses toiduainete defitsiit,” hoiatas ta.

Nurm tundis kahetsust, et alates taasiseseisvumisest pole põllumajandus- ja maaelumeetmetest eraldatud väiketaludele vahendeid, mis oleksid nende arengut toetanud. “Kuigi uus ühine põllumajanduspoliitika võimaldab otsetoetuste jaotamisel liigestatud lähenemist, sealhulgas keskendumist nõrgemas positsioonis olevate talude tugevdamisele, jätkab Eesti niinimetatud “võitjate autasustamise” poliitikat,” lisas ta.

Talutoit saab ühtse märgi
Talupidajate keskliit töötas välja ühtse kaubamärgi “Ehtne talutoit”, millega hakatakse märgistama väike- ja peretalude toodangut.

Taluks võib end nimetada põllumajanduslik ettevõtmine, mis kuulub perekonnale või üksikisikule ja kus olulise osa tööst teevad ära pereliikmed. Vähemalt üks pereliige peab elama talu territooriumil. Talutoidule iseloomu andev komponent peab olema pärit märgiga ühinenud talust. Kaubamärgi kasutus algab järgmisel aastal.

Märki saavad taotleda kõik talutoidu tootjad ja töötlejad, aga ka kauplused ja toitlustusettevõtted, kes pakuvad talutoitu tarbijatele.

Väiketalu edu peitub oma niši leidmises
Kümme aastat tagasi tegi Kadri Kontkar elus kannapöörde, müüs maha Rakveres asunud korteri ning ostis saadud raha eest kunagi tema esivanematele kuulunud talu.
Pärnumaal Vändra vallas asuva Kaatarusaare talu rajas aastate eest Kadri vanavanavanaisa. Kadri sõnul täitus 18 hektari suuruse talu ostuga tema ammune unistus. “Kui hakati talusid taastama, läksin ma nii kihevile ning unistasin samuti talust, mis tagaks mulle elatise. Praegu võib öelda, et mu unistus on täitunud,” rääkis ta.
Saak töödeldakse ise. Kaatarusaare talus on neli hektarit marjaistandusi, 355 noore õunapuuga aed ning lisaks tegeletakse köögiviljakasvatusega. “Alguses otsustasin marjaistanduse kasuks, kuna siis ei pea igal aastal maad kündma. Kuid siis tuli väga kehv marjaaasta. Õnneks olin ma maha pannud köögivilja ja siis panin köögivilja purki,” meenutas Kontkar.
Kaatarusaare on tunnustatud mahetalu ning puu- ja köögiviljad lähevad müüki mahedana. Kuna aga kibedal põllutööhooajal polnud taluperenaisel aega turul käia, hakkas ta valmistama moose, mahlu ja letšosid, mida turustatakse aasta läbi.
Kontkari sõnul pole tal toodangu turustamisega probleeme, tema kliendid on peamiselt inimesed, keda huvitab kodumaine mahetoodang. “Minu peamised turustuskanalid on toiduvõrgustikud ja väikesed talupoed, kliente tuleb pidevalt juurde, mistõttu suurendan iga aastaga toodangut,” rääkis ta.
Perenaine pole nõus väitega, nagu oleksid väiketalud suurte põllumajandustootjatega võrreldes kehvemas seisus. Talu õunaaed rajati 50protsendilise PRIA toetusega.
Kuna talus ei ole hoiupinnast, kavatseb Kontkar ehitada vana lambalauda PRIA toetusel ümber hoidlaks. “Tasapisi investeerida on ka väiketaludel võimalus. Mina igatahes olen optimistlik ja olen ise ka üllatunud, kui hästi kõik on käima läinud,” rääkis ta.

Personaalne lähenemine. Oma talus kasvatatava köögivilja töötlemise peale mõeldakse ka Eesti kagunurgas Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus. Köögivilja kasvatakse 4,5 hektaril ning rajatud on ka maasikaistandus ja viljapuuaed.
Talu perenaine Kaja Kesküla oli üks neist, kes rajas aastaid tagasi Eesti esimese toiduvõrgustiku ning hakkas enda ja ümberkaudsete talunike toodangut müüma Tartus. Praeguseks on sellest välja kasvanud Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, mis viib tarbijateni kümnete talude toodangu. Nüüdseks on talu juhtimise üle võtnud perepoeg Kaubo Kesküla.

Mahepiim kehva maa tõttu. Pärnumaal asuv 380hektarine Mätiku talu liigitub peremees Aivar Pikkmetsa sõnul Eestis pigem väiketootjate hulka. Tegu on mahetaluga, mille põhitoodangu moodustab poolesajapealise karja toorpiim. Mätiku talu saadab Tallinna üle päeva enam kui pool tonni piima, millega täidetakse Tallinnas Selverites ja Laagri Maksimarketis asuvad toorpiima automaadid.
Talu müüb mahedana vaid veerandi piimast, kolm neljandikku läheb tulundusühistu EPIKO kaudu müüki tavapiimana. “Meil on kehvad põllumaad, mistõttu siia sobib vaid mahetootmine,” selgitas Mätlik. “Peame piirduma oma loodusliku ringlusegaja hoidma külvikorda paigas. Seetõttu kaasnevad mahetootmisega ka suuremad kulud, mida aitab vähendada ainult tootmise efektiivsemaks muutmine,” rääkis ta.
Pikkmets lisas, et tehnikasse investeerimine on hädavajalik, sest just efektiivsus aitab taludel ellujääda.
Järgmise suurema investeeringuna plaanib talu PRIA toetusel rajada uue robotlauda, mis võimaldaks suurendada talu lehmade arvu paar korda.

Tasub teada
Koondumine ka Euroopas

EL-I PÕLLUMAJANDUSMAAST 80% on 14,5% põllumajandustootjate kontrolli all, poolt maast kontrollib 3% tootjaist. šotimaa on markantseim näide kontsentreerumisest -2012. aastal kuulus maaomand 0,008%-le elanikest. 200 aastat tagasi 20 00050 000 ha kaupa suurinvestoritele müüdud maadelt on nüüdseks maaelu kadunud.

Allikas: Eesti Maaülikool

7301 professionaalset põllumajandusettevõtet oli Eestis möödunud aasta lõpul, kokku oli põllumajanduslikke majapidamisi 18755 ehk ligi 9000 võrra vähem kui aastal 2005. Põllumajanduslike majapidamiste arv väheneb kiiremini kui Lätis ja Soomes ning ELis keskmiselt.

Osale arutelus

  • Sander Silm

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised