Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 30. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurim toetussumma, üle 302 000 euro, läks Põltsamaa vallavalitsuse projektile, et parandada Põltsamaa jõe seisundit Kamari paisjärvede alavees. Toetuse saab ka Pajusi vallavalitsus Rutikvere paisule kalapääsu loomiseks. „Kui ka need projektid valmis saavad, siis on Põltsamaa esimene jõgi Eestis, kus kalade rändetingimused on läbi paisude tagatud nii üles- kui allavoolu tervel jõel,“ ütles KIKi projektikoordinaator Tuuli Kull. KIK on Põltsamaa jõel sama meetme alt toetanud kalapääsude rajamist nii Põltsamaa linna kui ka Kamari paisu juurde.

Varasemalt toetust saanud projektidest on tänaseks lõpetatud ligi 30. Sellel aastal suurimaks lõppenud objektiks oli mitmest etapist koosnev Leevijõe paisjärvede kaskaad. 2,3 miljoni euro eest taastati Leevijõe peavool läbi paisjärvede, korrastati Veskijärve lammiala ning rajati tehiskärestik Põlva-Reola maantee ja Leevijõe kanali suudme vahelisele lõigule. Kõik käimasolevad ning seal hulgas viimasest voorust toetatud projektid lõpetatakse 2015. aasta lõpuks. 

Kokku on KIK perioodil 2007-2014 suunanud avatud voorude kaudu vooluveekogude seisundi parandamiseks  enam kui 14 miljonit eurot, mille toel on ellu viidud 57 projekti üle kogu Eesti. Rahastatud projektidega on võimalik tutvuda KIKi kodulehel.

Riigile kuuluv SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.