Autor: Juhan Lang • 13. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valgamaa põllumehe peadpööritav teekond futuuribörsi

Kui Äripäev 10 aastat tagasi Kalle Kitsest kirjutas, oli ta just maha müünud suure lehmakarja ja otsustanud edaspidi leiva lauale tuua börsidel päevakauplemisega.

Oma kutsumust pole ta jätnud tänini ja see on end kuhjaga ära tasunud.

„Väga õige asi on selgeks saadud!“ võtab Valgamaa põllumees kokku oma enam kui kümnendi pikkuse kogemuse tuletisinstrumentide maailmas. Praegu teenib ta enda rehkenduste järgi riskijuhtimisega paarkümmend tuhat lisaeurot aastas. „Olen täna pigem riskijuht kui kaupleja ja iga päev aktiivselt ei kauple, aga kuna tegelen jälle põllumajandusega ja taimekasvatussaadused on börsikaup, siis seal on ka futuuridega tegemist. See kogemus, oskused ja teadmine, mis ma sealt sain, on mulle palju kasuks tulnud.“ Loe täispikka lugu Äripäevast

Vaata ka 10 aastat tagasi ilmunud artiklit Äripäevas (lk 12), kuidas Kalle Kits alustas futuuridega kauplemist

Mis on futuur?

Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga.

Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Allikas: LHV

Futuurikauplejate tüüpvead!

Üks tüüpiline viga, mida futuurikauplejad ikka ja jälle teevad, on liiga suurte riskide võtmine ühe ainsa tehinguga. Futuurid on võimendusega instrument ja ära ei tohiks unustada, et võimendus toimib nii kaotuste kui võitude korral. Ühest küljest võib õnnestunud tehing oluliselt kaupleja tulusid suurendada, kuid teisest küljest liiga suure riski võtmine kapitalile kriipsu peale tõmmata.

Teine tüüpiline viga on ülekauplemine. Eriti just algajad kauplejad kipuvad finantsturgudel iga tehingut võtma „üks-kord-elus võimalusena“. Kolmas levinud viga on kauplemine ilma selge plaanita. Iga tehing eeldab plaani – millal siseneda ja millal väljuda. Kõige olulisem on omada väljumisplaani, siis kui tehing läheb kahjumisse. Niisiis: kauple väikselt, ära kauple üle, väikse kaotuse vastuvõtmine on alati parem, kui vaadata, kuidas väike kaotus kasvab suureks.

Hea koht, kust futuuride kohta õppimist alustada, on futuuribörside ametlikud koduleheküljed. Hea idee on ka enne päris tehingute tegemist kaubelda paberil. Suureks kasuks tuleb ka makromajanduslike põhinäitajate ja tehnilise analüüsi hea tundmine. Et kauplemisega kaasnevad väga suured riskid, sobib see vaid vähestele. Inimene, kes selle kasuks otsustab, peaks omama väga head kapitalibaasi ja olema loomu poolest riskialdis. Ja siiski ei ole õnnestumine tagatud. Kauplemisega elatise teenimiseks on vaja rohkem kui lihtsalt raha ja palju julgust.

Allikas: Darius Gesevicius, Swedbank Markets

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960