Seeder ja Padar piima- ja lihatootjate probleeme lahkamas

Vikerraadio reporteritunnis 14. jaanuaril olid piima- ja sealihatootjate probleeme lahkamas Helir-Valdor Seeder ja Ivari Padar.

Kuigi piim ja liha ei ole kogu Eesti põllumajandus, siis nende kahe sektori hetkeseis on eriti raske. Praegu ollakse olukorras, kus nii piima kui sealiha müüakse alla omahinna ja keegi ei tea, kui kaua tuleb kahjumit kannatada. Osad turud on ära langenud ning Vene turu asemele pole midagi leitud. Kui piimatootjatele on veebruaris tulemas eritoetus, siis seakasvatajad seda ei saa. Ja ka Swedbank prognoosib, et hiljemalt märtsis satuvad nii mõnedki põllumehed raskustesse.
Küsimusele millistel piimatootjatel ja seakasvatajatel läheb enam-vähem normaalselt ja kes rasked ajad üle elavad, vastasid mõlemad ministrid, et targalt majandavad ettevõtjad saavad hakkama.
Ivari Padari sõnul sõltub kõik sellest, millised kohustused on enne kriisi võetud.
„Kõik sõltub enne kriisi võetud kohustustest ja varasematest majanduslikest otsustest. Lihtsam on kindlasti neil, kes on varem oma investeeringud teinud, mitte lähiajal. Stabiilsemad ettevõtjad elavad raske aasta üle. On ka neid ettevõtjaid, kes on alati keerulises, äärmuslikus majanduslikus olukorras olnud ja neile mõjub nüüdne kriis veel topelt karmilt,“ selgitas Padar. „Seakasvatuses on eriti raske neil, kellel ei ole oma maad, et ise sööta toota ning nad sõltuvad sisseostetud söödast.“

Helir-Valdor Seeder selgitas, et seakasvatuses ei leia ettevõtet, kes praegu tunneb ennast tugevalt ja kes ei töötaks kahjumiga, olgu ta siis suur või väike.
„Kõik toodavad täna kahjumit, kuna seal sektoris on kriis olnud juba pikaajaline.Siin on vaja riikliku abi ja ma loodan, et seda erinevate meetmetega ka tehakse. Piimatootjatel sõltub olukord võetud kohustustest, investeeringutest, turustuskanalitest ja –lepingutest, kellel oli suurem osa Vene turul jne. See on tootjatel kindlasti individuaalne. Aga tervikuna ma usun, et kevadkülvini veetakse välja. Kui aga turul olukord ei muutu, siis algab kindlasti kiire karja vähendamine, mille märke on ka juba praegu näha,“ rääkis Seeder.

Kui raha ei ole, tuleb minna panka

Kui ettevõtluses tuleb raha puudu, siis seatakse sammud panka. Kuna lähikuudel pole toorpiima hinnatõusu ette näha, siis märtsis prognoosib Swedbank põllumeestele raskeid aegu.
Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus andis saates samuti oma kommentaarid, öeldes, et toorpiima hinnalangus ja selle kõikumine on selle toomisharu puhul lahutamatu osa ning seda on ka eelnevalt kogetud, et hind läheb alla omahinna. „Hetkel maksavad näiteks 250 lehma pidajad 5 eurosenti kilogrammile peale, mis teeb 8000 eurot kahjumit kuus ja kui seda teha veel 3 kuud ning kui saabub aeg, kus on vaja osta seemneid-väetisi  ja algab kevadtööde aeg, siis tekivadki raskused märtsis-aprillis,“ tõi näitena välja Annus. „Siiski ma loodan, et midagi väga hullu ei saa tulema. Eelmised kriisid on näidanud, et mingi osa lõpetab tegevuse, otsitakse abi pankadelt ning tekivad võlad hankijatele. Kindlasti on keeruline majandada ja paari järgmise aasta investeeringud kannatavad. Ma prognoosin, et 5% ja mustema stsenaariumi järgi 10% on piimalehmi vähem aasta lõpuks. Samas arvan, et ei minda pankrotti vaid lõpetatakse piimatootmine ja hakatakse taimekasvatusega tegelema. Koondamised võivad tulla ette erinevates maapiirkondades. Raskused tekivad seal, kus piirkonna suurim tööandja on põllundusettevõtja ja seega määrava osaga piirkonna tööandjana.“

Kasuta maksepuhkust

Kindlasti soovitab Meelis Annus suhelda ja otsida abi oma pangast, maksepuhkus on üks võimalustest.
„Pank saab anda ettevõtjale maksepuhkust, siis jääb intressi maksmise kohustus. Mõnikord tasub mõelda ka täiendava laenu peale. Maksepuhkust ei ole hetkel veel palju kasutatud aga ma arvan, et seda hakatakse tegema kevadel,“ ütles Annus. 
Põllumeeste kurtmisega, et pankadelt maksepuhkust paludes saab küll uue ja pikema tagasimakseperioodiga lepingu aga siis on see nii kõrge protsendiga, et tehing jääb katki, ei olnud Annus nõus.
„Intressimäär peab vastama kliendi riskile. Kui tullakse panka alles siis kui võlad on üle pea kasvanud või kliendi maksevõime on juba ebapiisav, siis on raske aidata. Ma ei saa olla sellega nõus, et intressid kerkivad mitmekordselt. Mõnel juhul tuleb ka intressi kõrgemaks muuta aga mitte rohkem, kui üle 1%. Kindlasti on see aga soodsam, kui jääda mõnele hankijale võlgu. See ei ole põhjus, et maksepuhkust mitte võtta,“ selgitas Annus.

Kui toorpiima hind jääb nii nagu ta on, siis aasta lõpuks väheneb piimakari 5%

Minister Padar rääkis, et tema pigem usub, et aasta lõpp ei ole nii kurb aga kindlasti tuleb ette tootmise lõpetamisi. „Sellised kriisid annavad impulsi lõpetamiseks, seda aga erinevatel põhjustel. Ma tahaks uskuda, et vähenemisi piimalehmade hulgas ei tule üle 5%,“ sõnas Padar.
Seederi sõnul on lähitulevik tume. „Loota tuleks, et põhi on saavutatud ja langus enam ei jätku. Põllumeestel on erinevaid võimalusi kuidas käituda kriisiolukorras. Kindlasti hoiataks sellise arengu eest, kus müüakse osaliselt oma vara - maad ja nii elatakse kriisiaeg üle. See aga tähendab seda, et kaotatakse oma maa, kaovad põllumajanduslikud toetused ja hakatakse maksma renti,“ kommenteeris Seeder. „Pikas perspektiivis tähendab see aga konkurentsivõime pikaajalist halvenemist. Seda tuleks aga vältida. Pakun üheks lahenduseks välja, et näiteks MES sellisel puhul, kui on näha, et tegu on jätkusuutliku ettevõttega, leiab vahendid ja ta ostab ise ettevõtjalt fikseeritud hinnaga maa, näiteks 5. aastaks ära. See tagaks selle, et me säilitame tootjale eelisõigusega maa tagasiostu võimaluse. Ja see abi ei ole ka vastuolus Euroopa Liidu reeglitega.“

Valitsusel on võimalik seakasvatajaid ja piimatootjaid aidata. Kindlasti jätkatakse uute turgude otsimist. 2016. aastal peaks tulema tagasi n.ö top-up toetus, samas Ivari Padari sõnul sõltub see toetuste taastamine valimistest. Seeder soovitas üle vaadata ka füüsiliste isikute põllumajandustoetuste maksustamise, sest see langes halvale ajale ja asja sisu on läbi mõtlemata, sest on tekkinud ebavõrdne seis eraisikute, FIEde ja osaühingute vahel.

Kommentaar

Seakasvatajad tahavad võrdseid tingimusi
Valjala Söödatehase juht Raul Maripuu

Olukord seakasvatuses on raske ja keeruline. Seakatk ei ole nii palju kurja teinud kui Venemaa embargo toidukaupadele. Sealiha hinnad on kõvasti langenud, viimasel ajal lausa nädalas 6 eurosenti. Praegu saame müüa ca 250 siga iga nädal Saaremaa Lihatööstusele. Muu turg hetkel on Läti ja Leedu, kuhu müüme 600-650 siga. Saaremaa Lihatööstusega on kokkulepe, et kokkuostuhinnad on Euroopa keskmised, mis on veel omahinnaga võrdne. Lätis-Leedus saame aga 84-85 senti eluskaalu kilo eest kätte. Tootmise omahind on 1,15 eurot ehk siis müüme kahjumiga.  Vastu peame vast aasta lõpuni aga rasked otsused on ees.

Palju oleneb ka uuest valitsusest, kes saab aru, et seakasvatus vajab abi. Raske on toota ebavõrdsetes tingimustes ja just naaberriikidega on vaja saada samad tingimused. Võrdsed võimalused peaks olema kõigil sektoritel, olgu nad siis piima- või lihatootjad.

Kui seakasvatajatel läks vene turg lukku 2012. aastal, öeldi ametnike poolt, et see on teie äririsk. Kui piimatootjad aga said sama üle elada, siis nüüd üritavad kõik neid aidata ja leitakse eritoetusi. Probleem on see, et seakasvatajate hääl ei jõua kuhugi, sest meid on liiga vähe!

 

Kuula Vikerraadio reporteritundi SIIT.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised