Keskkonnaministeerium ajakohastas 14 kaitseala kaitse-eeskirjad

Eelmisel aastal uuendas Keskkonnaministeerium kokku 14 kaitseala kaitsekorda. See tähendab, et kontrolliti üle kaitsealade territooriumid ja neil olevad kaitstavad väärtused ning vajadusel täpsustati kaitsekorda või muudeti kaitsevööndite piire. Kaitse tegevuskavad kinnitati kuuele ohustatud liigile.

Olulisematest kaitsealadest tuleb esile tõsta Nabala-Tuhala looduskaitseala, Ropka-Ihaste looduskaitseala ning Audru looduskaitseala. Lisaks võeti 2014. aastal kaitse alla 22 uut merikotka püsielupaika ning kinnitati kaitse tegevuskavad kuuele liigile – ebapärlikarbile, kuninga-kuuskjalale, kasetriibikule, kassikakule, hallhülgele ning põldtsiitsitajale.

Kassikakk ja ebapärlikarp on Eestis ohustatud liigid ning kuuluvad rangeimasse ehk I kaitsekategooriasse. Suurimaks ohuteguriks mõlema liigi arvukusele on neile sobivate elupaikade vähenemine ning tegevuskavad näevad ette meetmed olukorra parandamiseks.

Keskkonnaminister Mati Raidma selgitas, et kaitsekorra kavandamisel tuleb silmas pidada seda, et piirangud oleksid proportsionaalsed ehk et kaitse peab olema piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks, kuid samal ajal ei seataks põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele. "Peamine eesmärk on tagada kaitse alla võetud väärtuste tulemuslik kaitse. Kord juba rikutud looduse taastamine on kordades kallim kui algse säilitamine," ütles Raidma.

Eelmise aasta novembris jõudis valitsuse heakskiiduga lõpule Nabala-Tuhala looduskaitseala loomine. Kaitseala moodustamisega ühendati tervikuks mitmed juba varem kaitse all olnud alad, et tagada kaitse piirkonna tundlikule veereþiimile, väärtuslikele elupaikadele ning kaitsealustele ja ohustatud liikidele.

Kaitse-eeskirjade uuendamine on vajalik selleks, et tagada paremini haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse, samuti maastikuilme ja kultuuripärandi säilimine. Kaitse-eeskirjade uuendamise käigus analüüsiti põhjalikult kaitstavate väärtuste seisundit ja määratleti selline kaitsekord, mis tagaks väärtuste säilimise ja soodsa seisundi saavutamise.  Sihtkaitsevööndi laiendamise puhul on tegemist aladega, mis on väga kõrge väärtusega ning väga tundlikud inimtegevuse suhtes. Selliste alade kaitset leebema kaitsekorraga tagada ei ole võimalik.

Kaitsealade reeglite uuendamine aga ei tähenda alati seda, et rangete piirangutega alasid juurde tekib. Ka eelmisel aastal tehtud uuendamiste käigus nii mõnelgi juhul hoopis leevendati kaitsekorda või arvati osa territooriumist kaitse alt välja.

2015. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis 5 rahvusparki, 148 looduskaitseala, 152 maastikukaitseala ning 101 uuendamata eeskirjadega kaitseala, lisaks 541 kaitsealust parki ja puistut, 343 hoiuala ning 1226 üksikobjekti.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised