Keskkonnainspektsioon tähistab 15. aastapäeva

Keskkonnainspektsioon tegutseb praegusel kujul ja praeguste ülesannetega alates 2000. aastast, kui ühendati tollane Mereinspektsioon ja Keskkonnainspektsioon.

Alates sellest on riigi peamiseks keskkonnajärelevalve asutuseks Keskkonnainspektsioon, mis teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. 2011. aastast on Keskkonnainspektsioon ka uurimisasutus, mis tegeleb keskkonnakuritegude uurimisega.

„Keskkonnajärelevalve valdkondi on kokku ligi paarkümmend, menetleme nii keskkonnaalaseid pisirikkumisi kui ka keskkonnakuritegusid. Seega võib öelda, et oleme üks väheseid Euroopa riike, mis tegeleb keskkonnajärelevalvega nö servast-serva,“ märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.

"On heameel tõdeda, et Keskkonnainspektsiooni tõhus tegevus kasvatab ka eestimaalaste keskkonnateadlikkust. Keskkonnaalaste rikkumiste arv on aastatega järjest vähenenud. Kui aastatel 2001-2004 registreeris Keskkonnainspektsioon 7000-8000 rikkumist aastas, siis 2005. aastast on rikkumised märgatavalt vähenenud ja nende arv jääb alla 3000 rikkumise aastas," ütles keskkonnaminister Mati Raidma.

Kõige suurem muudatus on toimunud metsavaldkonnas. Kui 2000. aastate alguses olid väga suureks probleemiks metsavargused, siis nüüd on ebaseaduslike raiete puhul tegu pigem üksikute eksimustega, mitte sihiliku ja omakasupüüdliku tegevusega.

Õigusrikkumiste vähenemisele on kaasa aidanud seadusandluse korrastumine, süsteemsem järelevalve, hea koostöö teiste riigiasutustega, kindlasti ka inimeste teadlikkuse tõus.

Keskkonnainspektsioon on muutunud ja muutub koos ümbritseva keskkonnaga. „Oleme püüdnud oma struktuuri võimalikult optimaalseks muuta, vähendanud juhtimistasandeid, et käsuliin oleks võimalikult lühike ja juhtimine operatiivne. Praegu on inspektsiooni koosseisus 15 maakondlikku bürood, mis alluvad otse Tallinnas paiknevale keskusele, teenistuskohti on kokku 230 ,“ lisas Volkov.

Peab arvestama, et inspektorid ei saa olla igal hetkel igas Eesti paigas. Seepärast tuleb teada, millised on riskikohad ja eelkõige neile keskenduda. Oluline on probleeme ennetada ja rikkumistele võimalikult varases staadiumis jälile jõuda. Nii on võimalik suuremaid keskkonnareostusi ja -kahjusid ära hoida.

Kui võrrelda töö sisu ja tehnilisi vahendeid inspektsiooni algusaastetel ja praegu, võib öelda, et järelevalve ja menetlustoimingud on aastatega muutunud märksa keerukamaks, samas on nüüd inspektorite käsutuses tehnika, millest 2000. aastate alguses ei osatud veel unistada. Esialgu meisterdati ka mõõtevahendeid ise, näiteks metsa rinnaspindala kontrollimiseks vajalikke Bitterlichi relaskoope valmistati transistorraadio antennidest. Nüüd on tehtud esimesed katsetused droonidega, et neid edaspidi kalapüügi ja võimalik et ka muude valdkondade järelevalves kasutusele võtta.

Nii nagu kõik teisedki asutused, peab Keskkonnainspektsioon pidevalt mõtlema, kuidas oma võimekust suurendada ning täita oma ülesandeid ja ühiskonna ootusi tingimustes, kus personali arv pigem väheneb kui suureneb.

Keskkonnainspektsiooni visioon on olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel.  

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised