Ameeriklased tulevad turule maailma esimese kunstliku piimaga

USA biotehnoloogid töötavad geneetiliselt muundatud pärmist valmistatava maailma esimese kunstliku lehmapiima valmistamise tehnoloogia kallal.

Möödunud aastal tutvustasid kaks California taimetoitlastest biotehnoloogi Perumal Gandhi ja Ryan Pandya sünteetilisi piimatooteid „Muufri” (amuu-vaba). Kunstlikku lehmapiima tootmisel kasutatakse spetsiaalset geenitehnoloogia abil saadud pärmi, mis omakorda toodab piimavalke.
California idufirma eesmärgiks on toota piima, millel oleks pärispiimaga sama maitse ja mis oleks sama tervislik kui tõeline piim. Kunstpiim eristuks selgelt turul saadaolevatest soja-, riisi- ja mandlipiimast.

Kunstpiima loojate arvates võib sojapõhine jäätis olla kuitahes hea, aga ta ei saa kunagi sama populaarseks kui on lehmapiimast valmistatud jäätis. Samas Muufri piimast valmistatud jäätisel võiks olla potentsiaali olla sama maitsev nagu päris piimast jäätis.
„Kui me tahame maailma toitumisharjumusi muuta ja panna inimesi loobuma piima tarbimisest, siis peab kunstpiim olema identne või parem kui originaaltoode,” ütles Gandhi Linda ajakirjale National Geographic. „Maailm ei vaheta lehmapiima taimse piima vastu, aga kui meie „lehmapiim” on identne päris lehmapiimaga ja ka hind on sobiv, siis on võimalus, et seda hakatakse tarbima.”
Kunstpiima loojad rõhutavad ka, et nende loodav kunstpiim on keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum kui tavapiimatootmine.

Lehmapiima sünteesimise protsess on suhteliselt lihtne. See koosneb 87% veest ja vähem kui 20 komponendist. Muufri piim vajab struktuuri moodustamiseks 6 valku ja vajaliku maitse kujundamiseks 8 erinevat rasvhapet.

Kunstliku piima valmistamisel kasutatakse sama tehnoloogiat nagu farmaatsiaettevõtted insuliini tootmisel. Piiimalehmadelt eraldatakse DNA ja see sisestatakse kindlas järjestuses pärmirakkudesse. Pärmikultuuri kasvatatakse sobivates tingimustes tööstuslikes Petri tassides ning mõne päeva jooksul on pärm tootnud piisaval hulgal piima.
Kuigi Muufri piimas sisalduvate valkude päritolu on pärm ja rasvad on taimset päritolu, suudab see kooslus molekulaarsel tasandil peegeldada piimarasva struktuuri ja maitset.

Mineraalid (nagu näiteks kaltsium ja kaalium) ja vajalikud suhkrud lisatakse eraldi juurde. Seega on võimalik ka kunstliku piima toiteväärtust reguleerida nii, et Gandhi ja Pandya poolt välja töötatud piim võib inimestele veelgi kasulikum olla kui tavaline lehmapiim.

Et esialgu saab Muufri piima hind olema palju kallim tavalise lehmapiima hinnast, siis Gandhi ja Pandya loodavad, et tootmismahu kasvades muutub nende poolt välja töötatud piim odavamaks. Kuna Muufri piim ei sisalda baktereid nagu tavaline lehmapiim, siis selle toote säilivusaeg on palju pikem.

Teadlased loodavad oma toote turule tuua selle aasta keskel.

Loe lisaks:

http://www.sciencealert.com/news/20142910-26413.html; http://news.nationalgeographic.com/news/2014/10/141022-labgrown-milk-biotechnology-gmofood-climate/;
http://www.gizmag.com/muufrisynthetic-milk/34415/

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised