Oilseeds propageerib oakasvatust

Oilseeds Trade talveseminaril tutvustati põllumeestele põldoa kasvatamist ja uut oasorti 'Kontu'. Boreal Plant Breeding esindaja Pertti Pärssinen tõi oma ettekandes välja uue sordi eelised ning jagas üldisi soovitusi oakasvatuseks.

Agronoomiliselt on põhjendatud reegel, et külvikorras peavad olema ka liblikõielised kultuurid. Liblikõieliste valik meie tingimustes ei ole aga väga suur. Ristiku kasvatamine ei anna otseselt tulu, fikseerides vaid lämmastiku mullas. Hernekasvatusse on väga riskantne panustada, kuna üks paduvihm valel ajal võib saagi hävitada. Kolmanda liblikõielisena kasvab meie kliimavööndis hästi põlduba, millel pole tänu tugevale varrele nii suurt probleemi lamandumisega kui hernel. 

Oilseeds Trade poolt pakutav uba 'Kontu' on üks varasemaid oasorte, selle kasvuaeg on vaid 110 päeva. 'Kontu' on hea lamandumiskindlusega, tegu on madalakasvulise sordiga, mille kõrgus on 70-110 cm.  'Kontu' külvinorm on 220-280 kg/ha sõltuvalt idanevusest ja tuhande tera massist. 1000 tera mass on väike, kõigest 340 grammi. Seega saab seda külvata tavalise teraviljakülvikuga ja hiljem kuivab uba ka kiiremini.

'Kontu' saak on sarnane hernega. Seemned on peale koristust heledad, kuid aja möödudes tumenevad. Kuivatamsel on üldine reegel see, et uba tuleb kuivatada 1-2 tundi kauem kui hernest.
Seda sorti saab kasutada nii toiduks kui loomasöödaks. Sobib kasvatada ka mahedana.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Soomes 2011.-2014. aastal tehtud katsete tulemustel on 'Kontu' ideaalne oasort kasvatamiseks meie oludes. Põldkatsetes saime kasvuajaks lausa 99 päeva, saak tuli keskmiselt 3850 kilo hektarilt  ja 80 cm kasvas taim kõrgeks ehk oli tugev ning väga lamandumiskindel. Proteiini oli ligi 32% ehk ka see näitaja on väga kõrge. Sort on aga veidi põuakartlik, muldadest sobivamad on liivsavimullad. Eelmisel aastal külvasime 'Kontu' 2. aprillil, sest see sort talub ka väikest külma ja vajab paremaks idanemiseks piisavalt mullaniiskust, mida varakevadisel ajal on rohkem. Külvata võib 5-8 ja isegi 10 cm sügavusele,“ tutvustas Pärssinen.

TASUB TEADA

Põlduba on üks varasemaid kultuuristatud kaunvilju maailmas. Põlduba on täisväärtuslik toiduaine, temas on proteiini kuni 25-34%, tärklist 42–55%, kiudu 15–22%. Mineraalainetest leidub oas rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit.

Põlduba on niiskusenõudlik kultuur ja vajab viljakat mulda. Hästi sobib toitaineterikas neutraalne liivsavi- ja saviliivmuld, kergel happelisel mullal põlduba aga kasvada ei taha.

Et põldoa põhjamaised sordid ei karda külma, tuleks seeme külvata esimesel võimalusel ja laiarealiselt, arvestades kaunadele vajalikku ruumiga ehk 20-30 cm reavahe. Reavahedest võib äestada juba siis, kui oataimed on tärganud ehk külviread on näha (mitte vigastada hapraid idulehti). Ridade pealt äestada oa 3–4 pärislehe faasis, äkkepii töösügavus ei tohiks ületada 4 cm. Töökäik diagonaalselt taimeridadega.

Kuna orgaanilise väetise kasutamine pikendab põldoa kasvuaega, on otstarbekam anda see eelkultuurile. Uba vajab kasvuks kaaliumi, fosforit ja mikroelemente sisaldavat väetist, lämmastikutarbe katab põlduba oma juuremügarate poolt seotud õhulämmastikuga. Aeglase algarengu tõttu on lämmastik stardiks siiski vajalik, kuid pigem võib kasutada tavalist suurema väävlisisaldusega suviviljade NPK väetist. Hästi sobivad ka nn sügisväetised.

Herbitsiidideks sobivad kaunviljade mullamürgid, näiteks Fenix ja Stomp. Arvesse tuleb võtta ka kallis pujutõrje, mida saab läbi viia herbitsiidiga Basagran. Kuigi antud herbitsiidi saab pritsida ka otseselt lehtede peale, võib see hilisemas kasvufaasis oa lehestikku tõsiselt kahjustada ning uba jääb kasvult madalaks. 

Oale on maiad erinevad kahjurid (hernekärsakas, hernemähkur, lehetäi, ripslane, kapsakoi jne), seega enne õitsemist tuleb läbi viia putukatõrje süsteemse ja kontaktse insektistiidiga lisades segusse molübdeeniga boori.

Haigustest on enamlevinud šokolaadilaiksus, mis tekib kui temperatuur on üle 20 kraadi plussis ning kõrge niiskus samal ajal. Šokolaadilaiksus ilmneb punakate või pruunikate laikudena lehtedel, mis võib tekkida peale vihma. Tumedad laigud võivad levida edasi vartele ja kaunadele, mis võib omakorda levida seemnele. Järgneb lamandumine kui must mass hävitab lehed.
Pisut aitab haigust ennetada lisaks fungitsiididele (protiokonasooli preparaadid) laia reavahega külvid, et toimuks loomulik õhuliikumine taimede vahel ja väheneks niiskuse kogunemine.

OAL ON TURG OLEMAS
Esimene oalaev läks Inglismaale

Oilseeds komplekteeris tänavu esimese oalaeva, laevale laaditi 2700 tonni uba ja see läks Inglismaale.
AS Oilseeds Trade müügijuht Meelis Fink on seda meelt, et kindlasti tasub uba kasvatada ja sel on turg olemas.

„Oalaeva tegime sel aastal esmakordselt. Koguse ostsime ise kokku Eesti kasvatajatelt,“ sõnas Fink. „Oakasvatust me tõesti propageerime, sest oal on mitu head omadust, näiteks on uba võrreldes hernega oluliselt lamandumiskindlam. Hernes sageli lamandub nii, et saak jääb koristamata. Võrreldes hernega sobib uba meie kliimavöötmes paremini koristuskonveierisse. Herne ja vilja koristusaeg tihti kattub ja siis on hernes mõnel põllumehel õigel ajal koristamata jäänud. Lisaks on oa hind võrreldes hernega enamasti kõrgem, kohati isegi kuni 20 eurot tonnilt tuleb vaheks. Isegi kõige kehvemal ajal pole oa hind  olnud hernest madalam. Põllumeestele on nuhtluseks metssead hernepõllus, aga oapõldu ei käi nad rüüstamas.“

Kommentaar. Voore Farm külvab sel kevadel esmakordselt uba

Tänavu kevadel külvatakse Voore Farmi põldudele kokku 2200 hektarit teravilju. Voore Farmi taimekasvatusjuhi Margus Lepa sõnul on neil plaan proovida sel aastal esimest korda oakasvatust. 

„Uba sobis hästi meie põldude viljavaheldusse ja nii otsustasime sel aastal proovida. Plaan on külvata kokku 200 hektarit. Eesmärk on asendada seni sigade sööta minev sisseostetud soja omakasvatatud oaga,“ selgitas Lepp. „Agrotehnikaga pean ennast alles kurssi viima, nii et kõik soovitused on teretulnud“.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised