Sooja ja elektri koostootmine nõuab täpset planeerimist

Kas hankida ettevõtte energia- ja soojavajaduste tarbeks koostootmisjaam, sõltub suuresti eeldusest, et suudetakse ise ära kasutada kogu toodetav energia.

Ülejääva energiavõimsuse korral tuleb otsida võimalust müüa elektrit. Hoopis keerukam on sooja ülejääke suunata kaugküttetrassi, sest see eeldab mahukaid investeeringuid.

Grüne Fee on kasutusele võtnud juba viienda koostootmisjaama seadme. „Oleme vajanud iga kord suuremat võimsust, kõik jaamad on olnud maagaasiküttel. Valik maagaasi kasuks tulenes suuresti pakutavast gaasilahenduse automatiseeritusest,“ ütles Grüne Fee juht Raivo Külasepp, kes puiduhakke kasutamisel näeb suurima probleemina varustuskindlust ning logistikat. „Oleksime siis pidanud looma endale eraldi haldusettevõtte, kes tegeleks toorme hankimise ja transpordiga, see omakorda tooks kaasa erinevate tegevuste lisandumist. Tahame tegeleda oma põhitegevusega, sellega, mis meile raha sisse toob.“ 

Grüne Fee viimase, 2013. aastal kasutusele võetud koostootmisjaama elektriline võimsus on 2 MW ning soojuslik võimsus 2,2 MW. Külasepp ei soostu investeeringu täpsest rahalisest maksumusest kõnelema, küll aga tunnistab, et energiatootmisel kehtib rusikareegel: 1 miljon dollarit maksab üks MW elektrivõimsust.

Koostootmisjaama tasuvusajast rääkides ütles Külasepp, et oluline on teada millise koormusega saab masinat töös hoida. „Piirid paneb ette küsimus, mida teha ülejääva elektri või soojusega? Muidugi oleks hea hoida masinat maksimaalselt töös, 8760 tundi aastas. Ligilähedaselt sellist koormust suudab teha minu teada ainult üks koostootmisjaam, kus saadav soojaenergia läheb täies mahus Tallinna soojatrassi. Tegelik elu näitab, et võimsam koostootmisjaama ei pruugi töös olla täiskoormusega ja töötab ainult 3000-4000 tundi aastas, väiksema võimsusega seadme koormus tuleb aga 5000 tundi,“ selgitas Külasepp.

Grüne Fee seadmete kasutusaeg küünib 5000 tunni lähedale aastas. „Talvel on meie ettevõtte energiakulu hoopis suurem, suudame oma toodetud soojuse ja elektri maksimaalselt ära kasutada. Energiatootmises saame 59% soojusena ja 41% elektrina. Grüne Feel tuleb kõik, mis toodetakse endal ära kasutada, siis ei pea tasuma ülekandetasusid,“ rääkis Külasepp.

Kui palju koostootmisjaam rahalist säästust ettevõttele toob, jäi Külasepp vastuse võlgu. „Garantiid ei ole, me võtame riski, samas ei tea, mis toimub tulevikus elektri- ja gaasihinnaga. Praeguse hetke gaasihindade juures tuleks arvestada tasumisajaks üle viie aasta. Kui gaasi hind tõuseb ja elektrihind  langeb võib see venida isegi kümnele aastale.“

Hoolduskulu sõltub töötundidest

Külaseppa sõnul sõltuvad ka seadme hoolduskulud masina töötatud tundidest. Samas on kindlalt teada, millist hooldust ja detailide vahetamist tuleb teatud töötundide järel teha. „Seadmete igapäevase hooldusega tulevad toime Grüne Fee töötajad. Plaanilised remondid tellime Wihurist, kelle kaudu seadmed on tellitud. Tööd on nii spetsiifilised, et meil poleks mõtet nende teostamiseks vajalikke tööriistu muretseda, nii vähe oleks neile hiljem rakendust.“

Koostootmisjaama ettevõttesse planeerides tasub varuda rohkem aega, sest projekteerimisest teostuseni on pikk tee. „Mida rohkem oled kodutöö enne ära teinud, seda parema hinna ja tingimustega seadmed saad. Ainuüksi kooskõlastusteks tuleb varuda aega, näiteks võrguettevõtetega suhtlemine võib kujuneda pikaks. Kasutame elektrivõrguga paralleelselt oma energiat. Samas tuli  võrguhaldajalt load kätte saada ja tõestada, et seade vastab kehtivatele eeskirjadele,“ kirjeldas Külasepp. Nende esimene koostootmisjaam jäi aastasse 1997.

Viimasest koostootmisjaamast rääkides rõhutas Külasepp seadme unikaalsust. „Sellega, et saame heitgaasist täielikult eemaldada kahjulikud ained ning suunata puhta CO2 kasvuhoonetesse, kus taimedel fotosünteesi käigus vabaneb puhas hapnik, sellega oleme kindlalt rohelise mõtteviisiga ettevõtte,“ ütles Külasepp, kelle sõnul ei suutnud nad pikka aega veenda ametnikke, et nad ei saasta oma tegevusega loodust nõndapalju kui kütusekulust arvata võiks. „Oleksime pidanud mõõtmistulemustega tõestama, et kasvuhoonetes vabaneb õhku puhas hapnik aga kuidas sa teostad nii suure pinna peal mõõtmisi? Maksime isegi saastetasu mingil hetkel.“ Tema sõnul viimase seadme kasutusele võtmise protsess alles kestab. Külasepp ütles, et Hollandis on leidnud sama meetod, kus kasutatakse kasvuhoonete küttesüsteemis vabanevat CO2, palju rakendust.

Koostootmisjaamad jagunevad kasutatava kütte järgi laias laastus kaheks fossiilsed (maagaas, põlevkivi, põlevkiviõli) ja taastuvküttel (hakkepuit, turvas, biogaas, põhk, tuul, päike) toimivateks.

Nurmiko toodab sooja põhuga

Teine ettevõte, kes kasvuhooneid omab ja samuti palju sooja tarbib on Nurmiko. Ettevõtte juht ja omanik Jaak Ungerson ütles, et mingil hetkel kaalusid nad võimalust soetada ettevõttele koostootmisjaam. „Hindasime oma vajadusi ja nägime ära, et elektrit me nii palju ei vajaks kui seadmetest tuleb, sest lilletaimed lisavalgust ei vaja. Jäime selle juurde, et toodame endale ise ainult sooja. Põletame põhku ja energiaheina ning toorainemuret pole küll näha,“ kiitis Ungerson tarnijaid.

„Praegusel ajal on juba väljakujunenud kanalid ja põhupallide kokkuostjad toovad selle meile kohale. Põhuga kütmist võiksid teisedki rohkem kasutada, keera ainult rulli ja põleta. See on kõige odavam materjal ning hõlpsasti  uuenev. Praegu näeme Eestis nii palju vanu põhupalle vedelemas heinamaa äärtes aga tegelikult saaks need kõik küttesse panna.“

Ungerson ostis esimese katla välismaalt, teise aga juba ehitas poja abiga ise, kus energiahein, põhupallid ja hakkepuit otse traktoriga ette veetakse.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised