Talupidajad ootavad muutusi

Talupidajad ootavad põhimõttelisi muutusi põllumajandus- ja maaelupoliitikas, erakonnad lubavad valdavalt vaid riigieelarvest makstavat top-upi.

Eile, teisipäeval Sakus toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressi avakõnes rõhutas ETKLi juhatuse esimees Kalle Hamburg vajadust muuta põhjalikult riigi suhtumist maaelu ja põllumajanduse probleemidesse. Talupidajad ootavad valimiste eel erakondadelt kinnitust, et riik on valmis läbi maaelupoliitika põllumehi tugevalt toetama, muuhulgas looma väiksematele tootjatele ja töötlejatele tingimused, mis võimaldavad neil investeerida tootmisvahenditesse ja arendustegevusse, vähendama bürokraatiat ja kunstlikke tõkkeid ning reguleerima suhted kaubanduskettidega, mis sageli suruvad väiketootjatele peale ebasoodsaid tingimusi.

Venemaa kehtestatud impordipiirangute ja erinevate turustusraskuste tõttu on paljude põllumajandustootjate majanduslik seis praegu halb ja olukorra paranemise märke kusagilt ei paista. Talude arv on viimaste aastatega kiiresti kahanenud ja tootmine koondub aina suurematesse tööstuslikesse ettevõtetesse. Maapiirkonnad tühjenevad, kuna töökohti pole ja kõik teenused koonduvad linnadesse, millega ühistranspordiühendus on kehv või puudub täielikult.  Peamine oodatav muutus ongi maaelu üleüldise hääbumise peatamine. Kalle Hamburgi sõnul ei saa me oma lastelt nõuda, et nad jääksid maale ja arendaksid meie talusid, kui puuduvad elementaarsed teenused. Kui politsei, tuletõrje ja arstiabi on pooletunnise autosõidu kaugusel, lähim kool, apteek ja kauplus vaid veidi lähemal ning internetiühendus venib kui tigu, siis pole lootustki, et meie külades elu säiliks või veel enam, areneks.

Eestimaa Talupidajate Keskliit saatis Riigikogu valimistel kandideerivatele erakondadele eelmise aasta detsembris oma platvormi, milles on põhjalikult kirjeldatud mitmeid meetmeid, mida oleks võimalik ja vajalik rakendada talude ja maaelu arengu huvides. Nende hulgas on otsetoetuste vähendamine väga suurtelt väljamaksetelt, maaelutoetustele meetmeteülese lae seadmine, et kõik toetused ei koguneks samadesse ettevõtetesse ja toetatud saaksid võimalikult paljud, riigimaade erastamisel noortalunikele ja kuni 150 ha maakasutusega tootjatele eelisostuõiguse andmine, hoiu-laenuühistute arengu riiklik toetamine, taastuvenergia tootmise võimaldamine lihtsustatud korras, osade riiklike funktsioonide delegeerimine metsaühistutele ja palju muud.

Taluliidu kongressil oli võimalus kuulda erakondade esindajatelt, milliseid nendest pakutud meetmetest on erakonnad valmis peale valimisi rakendama. Erakondi esindasid Helir-Valdor Seeder (IRL), Siret Kotka (Keskerakond), Kaul Nurm (Vabaerakond), Andres Meesak (Rohelised), Ando Tulvik (EKRE), Tiit Tammsaar (SDE) ja Meelis Mälberg (Reformierakond). Poliitikute lubadused jäid enamasti deklaratiivseks ja üldsõnaliseks ning näitasid ilmekalt, et põllumajandus ja maaelu ei ole erakondade jaoks prioriteediks. Korduvalt mitme erineva kandi pealt arutatud maade koondumise ja võimaliku liikumisega välisomandisse, sellega spekuleerimise, põllumajandusmaa rendisuhete ja muude külgnevate teemade puhul tõdesid poliitikud enamasti, et probleeme on palju, kuid lahenduste leidmine pole kerge.

Roheliste esindaja Andres Meesak tutvustas valimisprogrammi, mis erines enim parlamendierakondade omast. Ökoloogilise majandamise ja otsedemokraatia laiemasse raamistikku sobib Roheliste arvates hästi põllumajanduse arendamine eelkõige talude kaudu ja valdavalt mahetootmisena.

Sotsiaaldemokraadid, kelle käes on praeguses koalitsioonis ka põllumajandusministri portfell, lubasid Tiit Tammsaare isikus samuti top-upi maksmist toetada, tõsta hajaasustuse säilimine ja tööhõive maal prioriteetsete teemade hulka ning arendada maapiirkondade taristut. Sotside hinnangul ei ole ole praegune olukord, kus maal elavatel inimestel on katkised teed, kallis elektriliitumine ja kehv internet kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ja seda tuleb parandada.

Siret Kotka (Keskerakond) lubas, et top-upi maksmist toetatakse ja maaelu teemad on Keskerakonna jaoks tähtsad, jäädes lahenduste osas siiski üsna üldsõnaliseks.

IRLi endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder märkis, et IRL on tugevalt seisnud põllumajanduse ja maaelu eest ning üheks eelmise koalitsiooni lagunemise põhjustest oli ka IRLi kindlaksjäämine maaelu arengukava 25% kaasrahastamisele. Valdkonnaga hästi kursis olles pakkus Seeder mitmeid konkreetseid võimalusi, kuidas erinevaid kitsaskohti siluda, rõhutades näiteks vajadust eraldi põllumajandusmaa seaduse järgi, mis väldiks viljaka põllumaa sihtotstarbe muutmist ja laiaulatuslikku kinnisvaraarendust sellel.  

Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Kaul Nurm tõdes, et Vabaerakonna programmi põllumajanduse osa on suuresti kokku kirjutatud just Talupidajate Keskliidu valimisplatvormi põhjal ja vastab seega Eesti taluperede huvidele.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Ando Tulvik, oli talupidajana probleemidega hästi kursis. Erakond on valmis põllumeestele siseriiklikke toetusi maksma Euroopa Liidu poolt lubatavas maksimummääras ning seadustama lõpuks ka peretalu mõiste, mida Eestis seni ikka veel tehtud pole. Tähtsaks peeti ka põllumajanduse krediteerimist soodustingimustel, et talud saaksid oma tootmist kaasajastada.

Reformierakond oli lubadustega kõige kitsim. Välja käidi maapiirkondade taristu (elekter, side, teed) tehnilise väljaarendamise soodustamine, sedagi kolmepoolsete investeeringute vormis (kolmandik riik, kolmandik kohalik omavalitsus, kolmandik ettevõtja). Lubati valimiste võitmisel luua Maaeluministeeriumi, mis ühendaks Põllumajandusministeeriumi, suurt osa Keskkonnaministeeriumist ning Siseministeeriumi regionaalpoliitikaga tegelevat osa.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised